Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Nordika Kindlustus tõusis lõppenud aktsiaemissiooni tulemusel Maapanga suurimaks aktsionäriks. Nordika Kindlustus omandas emissioonis aktsiaid 35 miljoni krooni ulatuses, mis moodustas 70 protsenti emissiooni mahust.
Nordika Kindlustuse peadirektor Tiit Arge ütles, et Nordika soovib teha Maapangast tubli ja korraliku panga. «Nüüd on Nordika aeg panganduses kätte jõudnud,» sõnas ta. Nordikale kuulub Maapanga aktsiaid 41 miljoni krooni ulatuses, mis on 32,8 protsenti Maapanga aktsiakapitalist. BNS
Mais valitsusse jõudev käibemaksuseaduse muudatus täpsustab kasutus- ja kapitalirendi mõistet.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul vajab seaduses täpsustamist kapitali- ja kasutusrendi vahe. Kehtivas seaduses on kõik liisingutehingud, kus lepingus pole sätestatud omandiõiguse üleminekut, kasutusrent.
Raamatupidamistoimkonna juhendi järgi tuleb kasutusrendilt tänavu käibemaksu tasuda. Ministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et juhend on vaid soovitusliku iseloomuga. BNS
Eesti jätkab tselluloositehase rajamise idee tutvustamist USA ja Kanada investoritele USA metsa- ja paberitööstuse assotsiatsiooni kaudu. Paari kuu jooksul saadab Eesti assotsiatsioonile materjalid tselluloositehase rajamise võimaluste kohta.
Eesti peab jätkama oma suurinvesteeringu võimaluse tutvustamist maailmale, sest konkurents sellel alal on väga suur, ütles majandusminister Jaak Leimann pärast Põhja-Ameerika visiidilt naasmist. Leimann ei ennusta projekti teostumist enne kümmet aastat.
Pool miljardit dollarit on ka USA jaoks suur investeering, tõdes Leimann. Maailmas on Leimanni sõnul tselluloosivõimsusi parasjagu, need suurenevad aastas umbes kahe protsendi võrra.
Paljud riigid on nõus oma tselluloosiprojekte toetama, kuid Eestil ei ole võimalik võistelda näiteks Indoneesiaga, kus puude kiirest kasvust tulenevalt annab riik metsa tasuta kasutada, rääkis Leimann.
Leimann tutvustas Põhja-Ameerikas tselluloosiprojekti, kuid ei sõlminud konkreetseid leppeid. Kohtumisi vahendas firma Simons Inc., mis on seni vahendnud Ülo Pärnitsa ja ühe Kanada kontserni läbirääkimisi. BNS
Hansa Erastamise Investeerimisfondi aktsionärid arutavad täna üldkoosolekul ettepanekut fondi ennetähtaegse likvideerimise kohta.
Fondi juhataja ajutise kohusetäitja Alar Keini sõnul on tegevuse ennetähtaegse lõpetamise põhjuseks fondi aktsiate ebapiisav hind järelturul. Keini sõnul on Hansa Erastamise Investeerimisfond kinnist tüüpi fond, mille fikseeritud lõpptähtaeg on 1. detsember 1999.
Nõukogu esitab üldkoosolekule kinnitamiseks eelmise aasta majandustulemused ja kasumijaotuse ettepaneku. Ettepaneku kohaselt jaotatakse aktsionäride vahel 11 miljonit krooni seltsi puhaskasumist ehk 9,15 krooni aktsia kohta. Dividendide maksmisel osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 20. mail.
Seltsi eelnevate aastate puhaskasum on 14,4 miljonit krooni. BNS
Eesti teeb kahe nädala jooksul USA juhtivatele tarkvarafirmadele, sh Microsoftile, nimekirja teenustest, mida Eesti võiks neile pakkuda.
USAs on tarkvara vallas suur nõudlus, kuid tööjõudu pole piisavalt, ütles majandusminister Jaak Leimann ajakirjanikele.
Leimanni sõnul on infotehnoloogia kiirelt areneva alana Eesti jaoks üks potentsiaalseid uusi arengusuundi. California osariigi firmad ootavad Eesti-poolseid konkreetseid pakkumusi võimalikuks koostööks.
Leimanniga Põhja-Ameerikas kaasas olnud Tallinna tehnikaülikooli dotsent Toomas Tommingas märkis, et kohtumistel viie ÜSA tippelektroonikafirmaga püüti ettevõtjaid veenda Eestisse investeerimise kasulikkuses. Eelkõige on Tomminga sõnul vaja teha koostööd tarkvaraarenduse vallas, välistatud pole ka selle ala spetsialistide koolitamine. BNS
Valitsus määratleb täna tollikontrolli tsoonis müügipunkti asutamise, tegutsemise ja lõpetamise tingimused ja korra.
Valitsus on seni pooldanud maksuvaba kaubanduse laiendamist ka sadamate territooriumile, mida seadus ei luba. Kehtivas seaduses on sätestatud selliste müügikohtade olemasolu laevade ja lennukite pardal ning lennujaamas.
Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu tolliseaduse muutmisele, mis võimaldaks kaubelda maksuvabalt ka sadamates. BNS
Riigivara osta soovijaid pole palju ning seetõttu tuleb osa varast tasuta võõrandada ülikoolidele ja teistele avalik-õiguslikele institutsioonidele.
Rahandusministeerium saatis aprilli alguses riigivara valitsejatele ringkirja, milles pakkus müüa neid hooneid, mida ministeeriumid ja maavalitsused enam ei vaja. Kolmapäeva õhtul on tähtaeg ringkirjale vastamiseks, kuid osa vastuseid on rahandusministeeriumile juba saabunud ja neist selgub, et on küllaltki palju objekte, mida kellelegi vaja pole.
Rahandusministeeriumi riigivarade osakonna juhataja asetäitja Indrek Pranki sõnul lähevad sellised hooned tasuta võõrandamisele avalik-õiguslikele institutsioonidele, nagu näiteks ülikoolid. Kuigi tulu riigivara müügist laekub sellest aastast riigieelarvesse, riik Pranki kinnitusel tasuta võõrandamisest olulist kahju ei saa, küll aga on sel kombel võimalik toetada haridust.
Prank lisas, et mõnede hoonete vastu siiski huvi tuntakse. «Kindlasti oleks nõudmine heade büroohoonete järele, kuid neist ei taha ükski ametkond loobuda,» märkis Prank. ÄP
Kanadas esindust omav Hongkongi laevandus- ja kaubanduskompanii on huvitatud Eestist kui transiidikanalist.
Konkreetse koostööpartnerina näeb Hongkongi firma Muuga sadamat, ütles ekspordiagentuuri tegevjuht Agu Remmelg.
Remmelg ei soostunud enne lepete sõlmimist firma nime avaldama. Ta ütles vaid, et maksimaalselt viis Kanada ja USA firmat tulevad veel enne jaanipäeva Eesti oludega tutvuma. BNS