Vaatamata ilma ja majanduse kuumenemisele pole Tallinna börs uut hingamist suutnud leida. Eesti ettevaatusele manitsev makromajanduslik olukord hoiab siinsest aktsiaturust eemal välisinvestorid ja suur segadus mitmete börsiettevõtete liitumisega ning majanduslikult mitte just kõige edukam I kvartal hoiab tagasi kohalikke investoreid. Positiivse makromajandusliku uudisena tuli teade selle kohta, et rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's jättis Läti reitingud muutmata ja kinnitas, et reitinguväljavaade on stabiilne. See annab lootust, et ka Eesti reitingut ei alandata.

Huvipuudust Eesti aktsiaturu vastu näitab ka tagasihoidlik börsisüsteemi nädalakäive -- registreeritud 1904 tehingus kokku 273,35 mln kr. Absoluutarvudes on see üks väiksema käibega nädalaist sel aastal. Ka suhteliselt (võrreldes turukapitalisatsiooniga) oli käive märgatavalt keskmisest väiksem -- vastavalt 1,87% möödunud nädalal ja 2,65% aasta keskmiselt. Tagasihoidlikus kauplemises liikus järjest allapoole ka ÄP indeks. Kokku kukkus ÄP indeks nädalaga 2,7%, 675,2 punktile.

Eesti turul tooni andev pangasektor on keskmisest täbaramaski seisus. Mitme juhtpanga liitumissegadus ja Hoiupanga pea kohal kirvena rippuv nn Daiwa panga laen peletavad pangaaktsiatest praegu eemale kõik alalhoidlikumad investorid. Pangasektori indeks kukkus möödunud nädalal 3,07%, lõpetades reedel börsi sulgudes 762,45 punktil.

Suurima kukkumise pangasektoris tegi möödunud nädalal Hoiupanga aktsia -- 9,02%, 27,75 kroonile. Möödunudsügiseses börsikriisis kukkus Hoiupanga aktsia paariks päevaks 20 kr tasemele, muidu liikus aga enam-vähem praegusel tasemel. Hoiupanga puhul on kukkumise peamiseks mootoriks Hansapangaga ühinemisest tekkinud segaduse kõrval nimetatud Daiwa laen.

Kõige naljakam on see, et Hoiupankurid tehtud vigadest õppida ei suuda. Kui nädal tagasi tundus hetkeks, et panga uus juhtkond on otsustanud nõukogu suunamisel asuda avalikustamise teele, siis viimane nädal näitas, et muutunud pole midagi. Erinevate allikate ütlused Daiwa laenu lõpetamistehingu osas lahknevad oluliselt ja loodetud selgus jäi saabumata. Investorites säärane käitumine vaevalt usaldust äratab.

Teine pangasektorit vaevanud ootus, aprillikuu majandustulemused, said vastuse vaid EVEA Panga tulemuste näol. Suurte ja väikeste pankade tulemuste vahel otsest seost üldjuhul tõmmata ei saa, kuid ilmselt pole seekord samuti suurtelt pankadelt silmapaistvalt häid tulemusi oodata.

Kui Tallinna farmaatsiatehase möödunudaastased vassimised suhetest oma Venemaa partneritega avalikuks tulid, ei osanud ilmselt keegi oodata, et üks osa valskust jäi veel avalikkuse eest varju.

Pärast esimese kvartali ootamatult nõrga majandustulemuse selgumist alanud spekulatsioonid raskustest kauplemisel Venemaaga tõid välja aga huvitava fakti. Farmaatsiatehase poolt mullu väidetud tollisoodustusi pole tehas praktiliselt kunagi kasutanud.

Üks investor on oma advokaadi kaudu teada andnud, et plaanib farmaatsiatehase valetamise eest kohtusse kaevata ja nõuda ligi miljon krooni kahjutasu. Kui kohus nõude rahuldab, on oodata sarnaste protsesside alustamist sadade teiste investorite poolt.

Lisaks tekivad mitmed küsimused farmaatsiatehase majandusliku potentsiaali osas. Kui käibe ligi 28protsendine langus ei tulene tollisoodustuste kadumisest, siis millest see tuleneb?