Minister Reiljan jagab lubadusi

Villu Reiljan väitis, et otsus uurimislaeva Livonia müügist keskkonnaministeeriumile ülekantud raha eest fondiosakuid osta oli kollektiivne. Samas tunnistas ta, et see otsus sündis tema kabinetis.

Reiljani sõnul palus keskkonnaministeerium kanda mereinstituudil raha enda kontole, sest instituudil oli probleeme maksedistsipliini järgimisega.

Mereinstituudi endine direktor Ahto Järvik põhjendas Livonia müügi vajadust asjaoluga, et laev oli mõeldud üksnes okeanograafiliste uuringute tegemiseks. Laev püüti panna teenima kasumit selle rentimisega ühele Kanada firmale ökoloogiaturismireisideks, kuid see ei lõppenud hästi.

Mereinstituut käib seni Kanada firmaga kohut raha kättesaamiseks. Otsuse Livonia müüa tegi valitsus juba 1993. aasta novembris, kuid laevale ei suudetud leida ostjat. 1996. aasta sügisel müüdi laev siiski Rootsi mereväeteenistusele 31,8 miljoni krooni eest.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Urmo Kala ütles, et uue laeva ostmisel Livonia asemele oli valida viie aluse vahel. Volitatud komisjon ja eksperdid valisid välja Tiptoni, mille eest maksti ligi 490 000 USA dollarit (üle 6,5 miljoni krooni).

Asjatundjate väitel on Tipton meresõidukõlbulik ja võib pärast ümberehitust teenida veel 15--20 aastat. Ahto Järviku sõnul kulub laeva ümberehitamiseks ja selle seadmestamiseks uurimisaparatuuriga veel umbes 20 miljonit krooni.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas lausus, et Tipton hakkab täitma uurimislaeva, koolituslaeva ja mereinspektsiooni aluse rolli.

Ahto Järvik ütles, et kulud Tiptoni ülevalpidamiseks on 1,2 miljonit krooni aastas, kui laev seisab ainult kai ääres. Laeva üks merepäev maksab kuni 10 000 krooni, mis kaetakse eriprojektide abil.