• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võrgu turvalisus algab paroolide õigest valimisest

    Seoses arvutivõrkude kiire ühenda-misega Internetti on tehnilistele turvavõtetele palju tähelepanu pööratud. Turvalisuse tagamiseks seatakse üles spetsiaalseid nn tulemüüre, luuakse salastatud andmesidekanaleid sama firma eri kohtvõrkude vahele või tellitakse ligipääsupiiranguid oma Interneti operaatori käest. Ka üksiku arvuti kõvaketta sisu saab võõraste silmade eest varjata. Tundub, et tehniliste võimaluste taha asi enam ei jää.
    Mõneski mõttes on aga tehnika areng läinud ette inimeste harjumustest ja mugavusest. Ettevõtetes on konfidentsiaalsele informatsioonile ligi pääsevate isikute ring tihtipeale laialivalguv ja vastav kord täpselt määratlemata. Põhiküsimus on seejuures informatsioonile ligipääsu taotleva isiku usaldusväärne tuvastamine.
    Traditsiooniliselt toimub kasutajate identifitseerimine avalike kasutajanimede ja salajaste paroolidega. Ehkki viimasel ajal on arvutile ligipääsuks tarvitusele võetud ka uusi võimalusi, nagu magnet- ja kiipkaardid, vahel koguni näpujälgede või näopildi võrdlemine etteantuga, on salajaste paroolide kasutamine äraproovitud ja edaspidigi tähtsaim turvalisust tagav võte.
    Kahetsusväärselt tihti suhtutakse parooli aga kergekäeliselt -- seda kirjutatakse üles ning mõnikord riputatakse koguni arvuti juurde välja, jagatakse kaastöötajatega vms. Sellise käitumise korral kaotab mõtte kogu tehniline arutelu teemal, kas kasutada andmete salastamiseks 40- või 128bitist võtit.
    Vahel on parool lihtsalt liiga lihtne -- kui selleks valitakse sõna, mis on parooli omanikuga liialt kergelt seostatav.
    Kõige kindlam oleks paroolina kasutada eestikeelset sõna, mis oleks kergelt vigane ega esineks seetõttu üheski sõnastikus.
    Peale kaitse välispidise ründe eest aitab paroolide kasutamise kindel kord parandada tööandja kaitstust rumalate, pahatahtlike või äraostetavate töötajate tegevuse eest. Seetõttu peaks iga firma juhtkond leidma ressursse oma töötajate väljaõppe ning motivatsiooni regulaarseks parandamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.