Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiressursi keskus sattus kriitika alla
Olulised puudused fikseeriti Riigiressursi Keskuse RE majandustegevuses juba neli aastat tagasi, kuid midagi pole muutunud, ütles riigikontrolli peakontrolör Rein Randma. «Raha on loobitud nelja tuule poole,» sõnas ta.
Randma sõnul on jätkunud väljamaksed mitteusaldusväärseile äripartnereile, antud laenuks riigireservi vahendeid, makstud preemiaid ja aastahüvitusi, ehkki ettevõte oli kahjumis, lastud pooltühjalt seista laokompleksidel.
1996. a lõpetas RK auditi põhjal 4,1 mln kroonise kahjumiga, mullu oli ettevõtte kasum 756 000 krooni.
Riigiressursi keskus on Randma sõnul enda käsutusse saanud riigireservi varasid arvestuslikult 24 mln krooni eest. Need peaksid kuuluma hoopis majandusministeeriumi alluvuses tegutsevale julgeolekuvaru fondile. Riigiressursi keskus on seda vara müünud ja jätnud ka müügitulu endale, ütles Randma.
Samal ajal on valitsus andnud korralduse luua Eestis vedelkütuse julgeolekuvaru 90 päeva tarbimise ulatuses, rääkis Randma. «Selle maksumus oleks kolossaalne, üle miljardi krooni,» lisas ta.
Valitsus nägi ette varude soetamise kahe päeva jooksul, kuid sedagi pole rahapuudusel täidetud.
Pääskülas on riigiressursi keskusel renoveeritud büroohoone ja avar kauplus, kus müüakse riigireservi kaupa ja toiduaineid. Randma sõnul tuleks see kauplus erastada. «Miks peaks riigi valduses olema hulgikaubandusfirma,» põhjendas ta.
Riigiressursi keskuse peadirektori Hillar Rubeni sõnul on riigikontrolli tegevus vaid ajaraiskamine. Ta ütles, et riigikontroll on keskust kontrollinud juba viis korda ja iga kord ühtemoodi.
«Kogu aeg käib üks hämamine,» sõnas Ruben. «Pangu siis uus mees mu asemele, kui nii ei kõlba.» Majandusministrid ja kantsler Margus Leivo ei ole tema kinnitusel asutusele midagi ette heitnud.