• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankade ühinemine lõpetab pangakarjääre

    Nelja panga ühinemisel kaheks koondatakse hulk inimesi, keda pole pankade personalijuhtide arvates küll nii palju, kui esialgu (umbes 800 inimest) väideti, kuid siiski piisavalt palju, et mitte leida endale kohe väärilist töökohta, rääkimata karjääri jätkamisest panganduses.
    «Kindlasti vabaneb töölt inimesi, kes on oma tuleviku seostanud pangandusega, kuid nüüd peavad sellest konkurentsi tingimustes kõrvale jääma,» nendib konsultatsioonifirma Fontes personaliotsingu direktor Kaire Sutt.
    Hulga rahandusspetsialistide ilmumine tööjõuturule on personaliotsinguga tegelevate firmade jaoks loomulikult positiivne. Suti sõnul on nende andmebaasis juba mitmeid Tallinna Panga inimesi ja sügiseks suureneb tööd otsivate pangaametnike arv kindlasti veelgi.
    Konsultatsioonifirma Ariko Reserv tegevdirektori Igor Pässi hinnangul puudutabki ühinemine eelkõige just keskastme spetsialiste, kes osakondade liitmisel hakkavad üksteist dubleerima ning väikseim on kaotus tellerite hulgas.
    «Probleemne on ka see, et pangandus on võrdlemisi spetsiifiline ala ja ei või teada, kuidas õnnestub pangandusspetsialistidel sulandumine mõnda teise valdkonda,» märgib Päss. «Kuid muidugi võib eeldada, et need inimesed on andekad ja õppimisvõimelised.»
    1127 töötajaga Ühispanga personalidirektor Külli Peet tunnistab, et pangas koha kaotanud inimestel on üsna raske endale samaväärset kohta leida. Aga Peet ei usu, et koondatud töötajatel võiks tekkida probleeme tasustamisega, sest pangandus pole enam teistest valdkondadest väga palju rohkem makstud ala.
    Tallinna Panga pangakaartide osakonna juhataja Tammo Otsasoo oma töökoha pärast ei karda. «Mul on siiski olemas ka varuvariandid,» lisab ta.
    Otsasoo tunnistab, et liituvad pangad otsivad parimaid inimesi ja mitut spetsialisti pole sama ala peale vaja. «Probleem tekib paljude jaoks kindlasti ka sellest, et koondatutele ei pakuta senisega võrdväärset tööd,» märgib ta.
    Otsasoo lisab, et keskastme juhid küll ei karda, et neile üldse midagi ei pakuta. Tema hinnangul on keskastme juhid siiski soodsas olukorras, sest peaksid tööturul nõutud olema. «Panganduses on neil praegu muidugi raske tööd leida, aga paljudel pangandusspetsialistidel on tegelikult ju hoopis teine eriala,» lausub Otsasoo.
    Külli Peet väidab, et Ühispangas teevad inimesed ilma ärevuseta oma igapäevast tööd. «Kedagi ei koondata päevapealt,» ütleb Peet.
    Kuid Ühispanga töötajatel on keelatud ilma avalike suhete osakonna nõusolekuta ajakirjandusele kommentaare anda.
    Ühe Hansapanga anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul on pangas meeleolu ühinemise suhtes neutraalne, pole paanikat ega ka ülevoolavat optimismi. «Kellelegi pole ju veel öeldud, kas ta saab ühinenud panka tööle või mitte,» räägib ta.
    1308 töötajaga Hansapanga personalijuhi Agve Aasmaa kinnitusel pole konkreetset koondatavate numbrit veel olemas. «541 tööta jäävat inimest Hansa- ja Hoiupanga ühinemisel on ülepakutud,» väidab Aasmaa. Tema arvates pole klienditeeninduse ning müügitöö poolelt inimeste ülejääki, mistõttu tellerid võivad kõigis pankades kergemalt hingata.
    Ka 461 töötajaga Tallinna Panga personaliosakonna juhataja Hels Mikkali meelest on emotsioonide ajel tekkinud numbrid üks asi ja tegelikkus hoopis teine. «Meeskondade koostamisel lähtume siiski tasakaalustatusest ja printsipiaalsusest,» kõneleb ta.
    Pankade liitumine peaks lõpule jõudma sügiseks, töötajate saatus aga selguma suve jooksul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.