• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Põlevkivi peab sulgema kaks kaevandust

    ASi Eesti Põlevkivi nõukogu liikme, majandusministeeriumi nõuniku Arvi Hamburgi sõnul on 2000. aastaks kavas sulgeda tõenäoliselt Sompa ja Tammiku kaevandus.
    Nende kahe kaevanduse tootmismaht moodustab kogu Eesti Põlevkivis kaevandatavast 14,3 miljonist tonnist põlevkivist kümnendiku ehk 1,4 miljonit tonni.
    Hamburg märkis, et ainuüksi näiteks Sompas maksab kaevanduse sulgemine, tehnika väljatoomine ja uputamine 50--55 mln krooni. Me oleme seda meelt, et kaevandused suletakse laenu abil, mis makstakse tagasi allesjäävates kaevandustes toodetud põlevkivi müügist, lausus Hamburg.
    Küsimusele, mis saab suletavates kaevandustes töötavatest inimestest, vastas Hamburg, et paralleelselt sulgemistega lahendatakse ka tööjõuga seonduvad probleemid.
    Eesti Põlevkivi finantsdirektor Vello Tohver lisas, et kahe kaevanduse sulgemise korral suurendatakse teistes kaevandustes tootmist ja inimesed suunatakse nendesse tööle.
    Eesti Põlevkivi reformimisel on kavas jaotada karjäärid ja kaevandused põlevkivi tarbijate järgi. Näiteks Estonia ja Viru kaevandus peavad kava kohaselt töötama Eesti elektrijaama jaoks.
    Aidu karjäär ja Kohtla kaevandus peaksid Hamburgi sõnul olema reserveeritud põlevkiviõli tootmisele. Lõppkokkuvõttes võiksid nende üksuste omanikud olla sealse põlevkivi tarbijad ehk Kiviter ja Kunda Nordic Tsement, lisas ta.
    Lähtuvalt ümberkorraldustest kavatseb Eesti Põlevkivi ehitada üksuste ja elektrijaamade vahele lisaraudteed, et ei peaks põlevkivi veoks kasutama riigiraudteed. «Oma raudteega saab põlevkivi vedada kolm korda odavamalt, kui seda Eesti Raudtee praegu teeb,» sõnas Hamburg. Eesti Raudtee võtab ühe tonni põlevkivi vedamise eest umbes 20 krooni.
    Tohver märkis, et raudtee rajamine on eelkõige Eesti Energia huvides, sest veohinnad tuleb tasuda neil, mistõttu nemad otsivad ka võimalusi seda projekti finantseerida.
    Hamburgi sõnul on 1,5 miljardi kroonise käibega Eesti Põlevkivi selle aasta 70 miljoni kroonine kahjum eelkõige tingitud sellest, et ettevõtte loodetud hinnamuutus leiab aset pool aastat hiljem.
    Olulise osa Eesti Põlevkivi toodangu tonnihind tõuseb praeguselt 116 kroonilt 133 kroonile. Ettevõte lootis, et hind tõuseb mais-juunis, kuid tegelikult hakkab uus hind kehtima tuleva aasta alguses, kui tõuseb ka elektrienergia hind.
    Vello Tohver ütles, et ettevõte plaanib uue hinna kehtestada siiski 1. oktoobril, nagu on neid volitanud energiaturu inspektsioon, ehkki põlevkivi põhitarbijale, Eesti Energiale, see ei meeldi. «Meie arvates võiksid nad nüüd, mil on veel madalam hind, põlevkivi kokku osta,» sõnas Tohver. Samas ta märkis, et ilmselt tuleb see küsimus valitsuses täpsustada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.