Firmasisene juurdlus ei tohi olla ülekuulamine

Tihti on töötaja poolt toimepandud teol vastavalt kriminaalkoodeksile kuriteo tunnused, mistõttu tuleb asja kohta esitada avaldus majanduspolitseile ja üle anda ka asjasse puutuvad materjalid.

Sisemine juurdlus peab algama juurdluse eest vastutava isiku määramisest. Vastutav isik määratakse kas direktori käskkirjaga või juhatuse esimehe korraldusega.

Kriminaalmenetluse koodeksi järgi saab juurdlustoiminguid (ülekuulamine, vastandamine, võetus, läbiotsimine jne) teha ainult juurdlusasutus. Seega saab sisemise juurdluse käigus võtta ainult seletusi ja koguda materjale, mis võivad omada ametliku juurdluse käigus tõendi jõudu.

Sisemine juurdlustoimingu ettevalmistamine hõlmab vajalike lähteandmete kogumist, osalejate selgitamist ja nende teavitamist, aja ja koha kindlaks määramist ja juurdlustoimingu planeerimist.

Alati tuleb järgida põhimõtet, et juurdlustoiming ei tohi riivata selles osaleja au ja väärikust, ohustada tema tervist või elu ning tekitada varalist kahju.

Juurdlustoiming algab osavõtjate isikuandmete, eesmärgi ja juurdluskorra selgitamisega. Edasine sõltub igal üksikjuhul juurdlustoimingu laadist, eesmärkidest ja osalejatest.

Seletuste võtmise eesmärgiks on saada asjaosalistelt ja teistelt süsteemi töötajatelt infot tõendusesemete, sündmuste, asjaolude või muude faktide kohta. See on jutustus vabas sõnastuses, mida aitavad koostada suunavad küsimused.

Töötajalt võetav seletuskiri peab sisaldama isiku, kellele seletus on antud, toimunu täpse sisu koos faktidega, välja kirjutatud nime ja kuupäeva ning seletuse andja allkirja igal lehel.