Firmasisene juurdlus ei tohi olla ülekuulamine

Artikkel

- Uudised
- 25. mai 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmasisene juurdlus ei tohi olla ülekuulamine
Kriminaalmenetluse koodeksi § 99 määratleb küll juurdlust läbi viivad organid, kuid ükski seadus ei takista tegemast firmasisest juurdlust asjades ja toimingutes, mis otseselt on seotud firma töö ning tegevusega.
Toetuda võib töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele, millest johtuvalt tuleb enne teatud toimingute tegemist selgitada asjade, nähtuste ja töötajate käitumise olemust ning motiive.
Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 4 võib tööandja distsiplinaarvõimu teostades määrata distsiplinaarkaristuse (§ 3).
Tihti on töötaja poolt toimepandud teol vastavalt kriminaalkoodeksile kuriteo tunnused, mistõttu tuleb asja kohta esitada avaldus majanduspolitseile ja üle anda ka asjasse puutuvad materjalid.
Sisemine juurdlus peab algama juurdluse eest vastutava isiku määramisest. Vastutav isik määratakse kas direktori käskkirjaga või juhatuse esimehe korraldusega.
Kriminaalmenetluse koodeksi järgi saab juurdlustoiminguid (ülekuulamine, vastandamine, võetus, läbiotsimine jne) teha ainult juurdlusasutus. Seega saab sisemise juurdluse käigus võtta ainult seletusi ja koguda materjale, mis võivad omada ametliku juurdluse käigus tõendi jõudu.
Sisemine juurdlustoimingu ettevalmistamine hõlmab vajalike lähteandmete kogumist, osalejate selgitamist ja nende teavitamist, aja ja koha kindlaks määramist ja juurdlustoimingu planeerimist.
Alati tuleb järgida põhimõtet, et juurdlustoiming ei tohi riivata selles osaleja au ja väärikust, ohustada tema tervist või elu ning tekitada varalist kahju.
Juurdlustoiming algab osavõtjate isikuandmete, eesmärgi ja juurdluskorra selgitamisega. Edasine sõltub igal üksikjuhul juurdlustoimingu laadist, eesmärkidest ja osalejatest.
Seletuste võtmise eesmärgiks on saada asjaosalistelt ja teistelt süsteemi töötajatelt infot tõendusesemete, sündmuste, asjaolude või muude faktide kohta. See on jutustus vabas sõnastuses, mida aitavad koostada suunavad küsimused.
Töötajalt võetav seletuskiri peab sisaldama isiku, kellele seletus on antud, toimunu täpse sisu koos faktidega, välja kirjutatud nime ja kuupäeva ning seletuse andja allkirja igal lehel.
Soovitav on lasta kirjutada seletuskiri omakäeliselt, juhuks kui seletuse andja esitab ametliku juurdluse käigus versiooni, nagu oleks esialgsete ütluste andmisel kasutatud mõjutusvahendeid.
Seletuse võtmise aja määramisel tuleb arvestada asjaolu, et mida vähem aega on möödunud juurdlemist vajavast sündmusest, seda tulemuslikum on juurdlustoiming.
Sisemise juurdluse käigus on soovitav ütlusi võtta kõigi isikute käest, kelle suhtes on alust arvata, et ta annab tõepäraseid ütlusi, ning kes võib kuuldut ja nähtut adekvaatselt seletada.
Seletus tuleb võtta seletuse andja töökohas eraldi ruumis. Seletusi tuleb võtta töötajatelt ükshaaval.
Sündmuskoht tuleb võimaluse korral pildistada või filmida. Foto tagaküljele tuleb märkida, mida pildistati, pildistaja nimi, kuupäev ja allkiri.
Vajaduse korral tuleb juhtunu kohta joonistada skeem või plaan, kuhu on märgitud asjasse puutuvad objektid ja üldised orientiirid.
Skeemi peab selle koostaja allkirjastama ja varustama seletusega.
Hetkel kuum