Vichmann pelgab raha küsida

33aastane Marcel Vichmann arvab pärast Hoiupangast vallandamist, et selle taga olnud Hoiupanga nõukogu tegevus soosib üksnes Hansapanga huve -- esimene teisele maksimaalselt odavalt kätte mängida.

«Igal inimesel on oma taluvuse ja julguse piir,» tõdeb Hoiupanga peajuristina ja juhatuse esimehe nõunikuna töötanud Marcel Vichmann. «Olin ainus, kes julges öelda, et Hoiupanga nõukokku kuuluvad Swedbanki ja EBRD esindajad eksivad, surudes peale ebaseaduslikke ja panga raha raiskavaid otsuseid. Hansapanga ja Hoiupanga aasta alguses luhtunud ühinemine oli tegelikult Hoiupanga ülevõtmise plaan. Paistab, et nüüd viiakse see ikkagi ellu,» räägib Vichmann.

Marcel Vichmann oli üks esimesi, kes tänase siseministri Olari Taali asumisel Hoiupanga etteotsa 1993. aastal tema juurde tööle asus, ta oli kuni vallandamiseni eelmisel nädalal kõigi panga elu ja saatust mõjutavate otsuste juures. Pangandusse sattus ta pankrotistunud Tartu Kommertspanga (TKP) kaudu.

Pärast Tartu ülikoolis juristidiplomi omandamist 1989. aastal sattus Vichmann tööle kaubandus-tööstuskotta. Peatselt asus ta konkursi tulemusel tööle juristina advokaadibüroosse HETA, mille üks suuremaid kliente oli Tartu Kommertspank. Tänu just TKPga seotud töömahukatele asjadele asuski Vichmann tööle TKPsse. Vichmann ise kinnitab, et tema ja TKP tolleaegne nõukogu esimees Taal siis veel kokku ei puutunud. «Suhtlesin põhiliselt Rein Kaareperega,» ütleb Vichmann.

Tartu Kommertspanga lagunemise järel oli panganduses valida Hansa-, Sotsiaal- ja Ühispanga vahel. TKPs personalijuhina töötanud Heiti Pakk, üks personalifirma Fontes asutajaid, kõneles Vichmannile aga loodavast Hoiupangast.

«Taal polnud siis veel Hoiupangas, kuid ta rääkis oma plaanist üht panka tegema hakata,» meenutab Vichmann. «Olin üks esimesi, kes tema juurde tööle läks.»

Hoiupangas proovis Vichmann mitmeid ameteid. Alustas peadirektori assistendina, jätkas sisekontrolli juhina, seejärel juriidilise osakonna eesotsas. «Suurem asi inimeste juht ja alluvate kontrollija ma ei olnud,» tunnistab mees ise.

Enam olid talle meeltmööda näiteks koos panga juhatuse liikme Priit Halleriga tehtud käigud Iisraeli relvaostu võlakirjade ülesostmiseks.

Suvel 1994, kui Hoiupangal raha üle oli, käis Vichmann ?veitsis, kus pangale soovitati nagu Põhja-Eesti Pangale investeerimisprojekte tulususega 50--200 protsenti aastas. «Eesti Pangast öeldi Hallerile, et Abram Sher on õige inimene,» kinnitab Vichmann. Vichmanni soovitusel Hoiupank loobus näiliselt tulusast projektist, PEP aga soostus.

Läinud aasta lõpus vahetas Taali juhatuse esimehe kohal välja Aare Kilp, kellega Vichmann on ammune tuttav. Koos on mängitud korvpalli, aastaste vahedega lõpetati ka Tartu II keskkool, kust on pärit kolmaski Hoiupanga endine juhtfiguur -- samuti veel mõni nädal tagasi pangas töötanud Priit Haller.

Marcel Vichmann kuulub või on kuulunud mitmete firmade nõukogusse, mis on seotud kurikuulsaks saanud kinnisvaraäridega ning mille tõttu on väidetavalt tapetud ärimees Jaak Veike. Vichmann on ASide Demades (Vasara maja ost Pärnu maanteel), Logoner (kinnisvara ost Kunderi tänavas), Nurmost (Agrolinda maja ost Maakri tänavas), R-Investeeringud (Suur-Karja 13 kinnistu ost-müük) ja DNP Kinnisvaraarenduse nõukogu liige. Tehingud toimusid enne, kui Vichmann sai eelmisel aastal nõukogude liikmeks. Vichmann ütleb, et on sattunud kinnisvaraärisse tänu ärimees Priit Kajarile. «Kajari ise pakkus, rääkis augu pähe. Neil oli kolm omanikku, juhatusse ja nõukokku oli vaja veel neljandat inimest -- juristi ja panga esindajat.»

Kajari nimega seotud firmad on saanud Hoiupangast eri aegadel laenu kokku ligi 100 miljonit krooni.

«Laenud saadi enne augustit 1997, kui Kajari palus mul nõukogu liikmeks tulla,» kinnitab Vichmann. Pärnu maantee viadukti veerele punast büroohoonet ehitav Kajari firma AS Ärimaja sai Hoiupangalt laenu siiski hiljem.

Muide, Kajari firma R-Investeeringute AS omanikeringi kuulub äriregistri andmeil ka Hoiupanga nüüd juba endine juhatuse esimees Aare Kilp.

Pelgalt Vichmanni nimega on seotud vaid kaks firmat -- AS Oregon, mis mehe enda sõnul ei alustanud tegevust, ja AS Railinvest, eelmise aasta septembris loodud äriühing, mille tegevusala on raudtee ja selle infrastruktuuri ning muude objektide erastamise kohta info kogumine, nende objektide erastamisest huvitatud klientide nõustamine.

Vichmann on nõus veelkord selgitama oma versiooni nn Daiwa laenu afäärist.

Septembris 1997 avaldas Eesti Pank valmisolekut oma osalus Hoiupangas maha müüa Hoiupanga töötajatele. Olari Taali algatusel asutati Hoiupanga Töötajate AS (HTAS).

«Taal rääkis kogu aeg, et selle aktsionäriks võivad saada kõik töötajad, kes soovivad,» tunnistab Vichmann. Sooviavaldusi laekuski palju, kuid siis loobus Eesti Pank oma kavatsusest. Põhjendusi oli Vichmanni väitel kaks. Esiteks, Hoiupanga üks omanik -- Swedbank -- oli vastu, ja teiseks, polevat olnud soodus aeg.

HTAS oli selleks ajaks loodud, asutajaiks kuus Hoiupanga juhtivtöötajat Taaliga eesotsas. Vichmannist sai juhataja, ülejäänutest nõukogu liikmed.

Novembris avalikustas Vichmann, et HTAS oli omandanud pooled kolmest miljonist emiteeritud aktsiast.

Daiwa panga, kes HTASi aktsiaostu finantseeris, leidis Haller. Vichmann väidab siiani, et kõik kuus aktsionäri paigutasid HTASi aktsiakapitali võrdselt vaid 70 000 krooni, ei sentigi rohkem.

126 miljonit krooni aktsiate ostmiseks olevat tulnud mujalt. Ehkki korduvalt on viidatud Taali paksule rahakotile, eitab Vichmann seda kindlalt. Samas väidab Taal eilses Postimehes Vichmannile vastu: ...võin nostalgiliselt meenutada, et enne seda tehingut kuulusin saja rikkama inimese hulka Eestis...

«Kui Olari Taal siseministriks läks, kinkis ta oma osaluse notariaalse lepingu alusel mulle,» väidab Vichmann. «Kui Haller ja Kilp polnud enam Hoiupangaga seotud, tegin neile ise ettepaneku sama teha, st oma osalus mulle kinkida. Analoogse ettepaneku tegin ka Juta Maarile ja Heino Viigile (Hoiupanga juhatuse liikmed -- toim.).»

Marcel Vichmann nendib, et Hoiupangalt aktsiate tagasisaamiseks kohtusse kaebamisega pole tal kuhugi kiiret. Vajaliku tsiviilmenetluse algatamiseks on tal aega 10 aastat. Tõsi, kohtuvaidluse algatamine tähendaks miljonitesse kroonidesse ulatuva riigilõivu maksmist.

Vichmanni esindaja vandeadvokaat Leon Glikman on sellegipoolest soovitanud asi kohtusse anda. «Glikman arvab, et suure tõenäosusega vabastab kohus riigilõivust või vähendab seda mitmekordselt,» räägib Vichmann.

«Ma siiski arvan, et Hoiupanga nõukogus pääseb võidule kaine mõistus ning kõik laabub kohtuväliselt,» loodab Vichmann, kes korduvatele küsimustele vaatamata ei soovi oma tulevikutöökohta ette ennustada.

Vichmann kolis eelmisel aastal Tabasalu lähedale eluasemelaenuga soetatud eramusse, naabriks teiste hulgas turvafirma ESC juht Jaanus Rahumägi. Vichmanni naine ootab viimaseid päevi last.

Küsimusele, kas siis, kui Hoiupank soostuks HTASile tasuma lubatud 45 miljonit krooni ja tagastab ka 1,5 miljonit aktsiat, kingib ta HTASi endistele omanikele varasema osaluse tagasi, vastab Marcel Vichmann järsult: «Ei, nemad ei saa sealt enam kunagi mitte midagi.»