Libe luksusmaks

Teisipäeval ütles valitsus välja ka-vatsuse seada järgmisel aastal sisse luksuskaupade maks. Kaupade nimekirja ja maksustamise kriteeriumid töötab välja rahandusministeerium. Seaduseelnõu peaks valitsuses olema kahe kuu pärast ja riigikogus sügisel.

Äripäev on igasuguste uute maksude vastu ja ei poolda ka luksuskaupade maksu. Tegemist on populistliku otsusega, mille eesmärk ei ole tarbimist piirata, nagu otsustajad väidavad, vaid eelarvesse lisaraha saada.

Vähemalt esialgu annab väljatöötatav seadus otse vastupidise efekti -- hoogustab tarbimist. Vaevalt inimene, kel on mõttes mõlkunud millegi hinnalisema ja mitte just esmasteks eluvajadusteks vajaliku soetamine, selle nüüd järgmise aastani edasi lükkab, mil kauba hind võib kuni 50% tõusta. Ka rahandusminister Mart Opmann on autode kohta arvanud, et maksu rakendumisel nende ostmine ei vähene. Mis mõte siis selle lmaksul üldse on, kui ta tarbimist ei piira.

Valitsuse ainuke eesmärk ongi luksusmaksu ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisega saada eelarvesse juurde kokku 410 miljonit krooni. Toimetus leiab aga, et riigieelarve mahu kasv ei ole Eesti arengule kasulik, parem oleks kui ümberjaotatava raha hulk hoopis väheneks.

Opmanni sõnul kuuluks luksuskaupade hulka palju kaubagruppe kosmeetikast alates ja olmeelektroonika ja autodega lõpetades. Kuidas ja kes vahet teeb, millal kaubast luksuskaup saab, ei ole praegu veel selge. Eriti halb on, kui üks valdkond hakkab jälle sõltuma vaid rahandusministeeriumi ametnike suvast.

Kuluaaritöö mõjusust on üsna selgesti näidanud õlleaktsiiside muutmine, mille tagant kord Saku, kord Tartu õlletehase lobby ilusasti välja paistis.

Tollal oli tegu vaid õllega. Missugune lahing ja ametnike-poliitikute seebitamine luksuskaupade nimistu väljatöötamise ajal lahti läheb, võib üksnes oletada. Vaevalt kasvõi näiteks Toyota või Subaru müüja jätab kasutamata hea võimaluse näha Volvo või Mercedese hinnanumbreid tänavustest poole võrra suuremana.

Praeguse idee korral maksustatakse luksuskaup poes. See seab raskesse olukorda need kodumaised tootjad, kes toodavad vähe, aga kallist ja kvaliteetset kaupa. Selliste ettevõtete konkurentsivõime väheneb. Nii muutub soovitud tarbimise piiramine hoopis tootmise piiramiseks.

Riik on jälle näidanud oma soovi sekkuda majandusse ja suurendada ümberjaotamist. Eesti majanduse arengu panid paika 5--6 aastat tagasi tehtud otsused, et riigi regulatsioon viiakse miinimumini.

Argumendiga, et Põhjamaades on luksuskaubad maksustatud, võib küll tõsta eestimaalase eneseteadvust, ent toimetus julgeb kahelda, kas Eestit saab juba väljaarenenud riikide kilda arvata.

Luksusmaksu abil tahab valitsus majanduspoliitika sildi all suurendada riigi osatähtsust ümberjagamises ja sotsiaalse õigluse loosungiga püüda väiksema sissetulekuga valijate hääli.