Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tõrva linnapea ideedest pimestatud

    «Ma ei näe Tõrvas paremat alternatiivi kui Umblia,» mõtiskleb Tõrva linnavolikogu esimees, Tõrva gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere. «Kui linnapea välja vahetada, siis kehvema vastu seda küll teha ei tasu.»
    Tõrvas kohalikud valimised võitnud valimisliidus Tulekivi oli kokkulepe, et linnapeaks saab enim hääli kogunu. Selleks osutus Edgar Umblia abikaasa Aili vend Arvi Lipp, kes aga eelistas linnapea koha asemel Hoiupanga paremat pakkumust.
    «Ka mina loobusin perspektiivist saada kolm aastat vaid sõimata,» räägib häälte arvu poolest järgmine, Ivar Hanvere.
    Edgar Umblia oli neljas linnapeakandidaat. Noore linnapea tegemistesse kriitiliselt suhtuvad mammid Tõrva turul teavad rääkida, et nii mõnedki Umbliale hääle andnud inimesed pidasid tegelikult silmas Helme vallavolikokku kandideerinud tubli põllumeest Alar Umblejat.
    «Umblia ajal pole midagi paremaks läinud,» vadistab värsket kala müüv turumammi. «Asfalt on endiselt auklik ja linn räämas.» Teine vanamemm nutab taga keskväljakul asunud sööklat, kus sai odavalt peiesid pidada. «Uude kõrtsihoonesse söökla vaevalt tuleb,» rehmab memm.
    «Tõrva vajas linnapeaks meest väljast, kes oleks võimeline linna rütmist välja viima,» seletab Hanvere ja lisab, et see on Umblial õnnestunud.
    Umbliat on süüdistatud avalike konkursside korraldamata jätmises, kohalike ettevõtjate eiramises, autoritaarses juhtimisstiilis ja oma võla maksmisel linna raha kasutamist. Samuti heitis volikogu revisjonikomisjon talle ette ülelaekunud eelarveraha kasutamist linna tarbeks oma äranägemise järgi, ilma volikoguga konsulteerimata.
    «Tõrvas põrkuvad erinevad majandushuvid,» põhjendab Hanvere.
    Edgar Umblia sõnul on kära linnavalitsuse ja tema isiku ümber andnud talle olulise kogemuse ning muutnud ta paksemanahaliseks.
    «Kust võtavad inimesed õiguse otsustada, kas olen oma isiklikes ettevõtmistes hästi või halvasti majandanud,» ägestub Umblia, kui talle meenutada ühe Tõrva ärimehe võrdlust, et noor linnapea võib viia linna samasugusesse pankrotieelsesse olukorda nagu oma erafirma.
    Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi eriala lõpetanud Umblia tunnistab, et ilmselt ei saa ta perefirmasse ASi E.P.U. investeeritud raha kunagi tagasi. «Kas see, et ma olen Tõrva kesklinnas ühe maja ära remontinud, on halb,» tõstab Umblia häält ja vastab hetk hiljem: «Olen Tõrvasse märgi maha jätnud.»
    Algkapitali kogus Umblia 90ndate alguses aktiivselt Eesti Panga valuutaoksjonitel mängides. Selle asemel, et edasi raha pööritada, hakkas ta Tõrvas maja remontima.
    Umblia ostis 1990. aastal Tõrva kesklinnas kaks kolmekorruselist kivimaja. Renoveeritud hoones asub Tõrva Stockmanniks kutsutav kauplus ning Umbliate kaheliikmelise pere viietoaline korter.
    Praegu kuuluvad majad firmale E.P.U., mille omanikud on Edgar Umblia, tema abikaasa, äi ja abikaasa vend Arvi Lipp. Hoonetesse neli miljonit krooni investeerinud E.P.U. on saanud Hoiupangast laenu ajal, mil Arvi Lipp juhatas Hoiupanga Valga kontorit.
    Kauplust rendib jaanuarist Valga firma AS TSC Hulgi. «Kauplusel läheb nüüd tunduvalt paremini, » tunnistab üks kaupluse juhtivtöötajatest. Umblia on pärast ärist lahtisaamist tunduvalt rõõmsamaks muutunud, lisab ta.
    Umblia kinnitusel on tal plaanis kauplus ja teine maja maha müüa. «Tõrvas aga kinnisvaraturgu praktiliselt ei eksisteeri,» kurdab Umblia.
    Umblia kolleegid hindavad tema novaatorlikke ideid, kuid toonitavad, et aeg-ajalt pimestab mõni idee noort linnapead liigagi.
    «Umblia tormakusele ja kõike ise teha tahtmisele tuleks võru ümber tõmmata,» ütleb Tõrva linna haigla peaarst, linnavolikogu koalitsiooni kuuluv Kaja Lumiste. «Tal peaks kõrval olema kolleeg, kes teda pidurdab.»
    Lumiste loodab, et ehk saab selleks pidurdajaks eelmisel nädalal kinnitatud uus abilinnapea Toomas Tauts, kes varem töötas presidendi kantselei siseosakonna juhatajana.
    «Genereerin, ütleme, sada ideed,» näeb Umblia enda rolli linnapeana. «Neist sõelun ise välja kümme, millest viiega lähen linnavolikogu ette. Ja lõplikult realisee-rub ehk kaks ideed.»
    Umblia muigab ajakirjandusliku liial-duse üle muuta Tõrva näidislinnaks. «Maapanga idee investeerida Tõrva-Helme majanduspiirkonna projektidesse on efektiivne,» tunnistab Umblia ja lisab, et koostöö on Maapanga huvi- ja rahapuuduse tõttu soikunud.
    Maapanga suhtekorralduse juht Madis Salum vaidleb vastu ja kinnitab, et projektid ootavad lihtsalt oma aega.
    Lennukas idee taastada ?veitsi investori abil Tõrva vesielektrijaam läks Umblia sõnul lörri ebakindla partneri tõttu. «Elektrijaama idee pole kuhugi kadunud,» toonitab Umblia. «Kui tekib raha, on valmis projekt kohe võtta.»
    Paar kuud tagasi oli Umblia veendunud, et ooperi «Porgy ja Bess» kontsertettekande ajaks augusti lõpus peab keskväljakul kükitav renoveeritud bussijaam kaduma. «Bussijaam ei lammutata kontserdi tõttu, vaid seepärast, et kujundada linnale keskväljak,» rõhutas Umblia tookord.
    «Otsime kompromissi,» selgitab Umblia täna. «Üle laipade ikka käia ei saa.» Umblia kinnitusel ei sega hoone kontserti korraldamist.
    «Kas bussijaam jääb või ei jää, on Tõrva sisene probleem,» kommenteerib vabaõhukontserdi muusika ja tehnilise osa organiseerija, Eesti Kontserdi asedirektor Aivar Mäe. «Ühe kontserdi pärast ei pea linnaelu küll kokku kukkuma.»
    Kuna tegemist on mobiilse koos-seisuga, pole Mäe sõnul olulist vahet, kus kontsert pidada.
    Linnavalitsus soovis kevadel taastada kontserdi ajaks ka keskväljaku ääres asuva vana kõrtsihoone.
    Peatöövõtja, Tartu ehitusfirma ASi Regel juhatuse esimehe Madis Mutso hinnangul maksab kõrtsi taastamine umbes 7 miljonit krooni. Muinsuskaitse nõudmiste tõttu kallineb ehitus aga 2 miljoni krooni võrra.
    Tõrva firma AS Heelix Grupp, kellele Regel pakkus allhanke korras teha kõrtsihoone katus, ütles lepingust ära. «Ei riskinud, kardame, et kõrtsihoone ei saa õigeks ajaks valmis,» põhjendab Heelix Grupi juhataja Enno Järvekald. «Pärast võidakse teha meid, kohalikku firmat süüdlaseks, kui kontsert kihva läheb.»
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.