Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
200 miljonit pangast välja
Valitsus valmis Maapanga hoiustajale korvama kuni 20 000 krooni
«Valitsus tahab ennetähtaegselt rakendada hoiuste tagamise fondi seaduse põhimõtet,» ütles eile rahandusministeeriumi avalike suhete juht Aili Ohlau. Tema sõnul on valitsus teinud otsuse katta eraisikutest ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete hoiused, mille väljamaksmist pank tagada ei suuda. Riik on valmis katma hoiuseid seadusega ettenähtud 20 000 krooni piires ühele hoiustajale.
«Valitsus on seda arutanud ja valmis vajadusel pöörduma riigikogu poole raha eraldamiseks,» lausus Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann. Konkreetne raha tuleks valitsuselt, ütles ta.
«Mis saab firmadest, ei oska öelda,» lisas Aili Ohlau.
Esimesed märgid Maapanga rahapuudusest, mis viisid maksekorralduste täitmise edasilükkamiseni, ilmnesid eelmisel teisipäeval. Sellele järgnes klientide hirm panga kokkukukkumise ees, mille tulemusena võeti nädala viimastel päevadel 200 mlnkrooni pangast välja.
Maapanga juhid kinnitavad, et reedel jõudsid ka mitme Maapanga kontori töötajad viia kogu oma raha pangast välja. «Reede õhtust alates vastutavad juhatajad vara säilimise eest,» kinnitas eile Maapanga nõukogu liige Heiti Hääl.
«Nii mõnedki kliendid said varem informatsiooni,» ütles Aili Ohlau. Tema kinnitusel helistas eile rahandusministeeriumisse ühe vallavalitsuse esindaja, kes oli kandnud suure osa vallavalitsuse rahast Maapangast viimastel päevadel Hoiupanka. Rahandusministeeriumis liikus teade Maapanga võimalikust sulgemisest alates reede pärastlõunast, lisas Ohlau.
Milline on Maapanga varade ja kohustuste seis, ei osanud Maapanga nõukogu esimees Peter Sedin eile öelda, sest audiitorfirma Price Waterhouse alustas tööd, mis peab lõppema Maapanga likvideerimisbilansi esitamisega 18. juunil aktsionäride üldkoosolekul.
Kui varast jätkub kõigi kohustuste katmiseks, on suuraktsionäride osaluse järgi võimalik eeldada otsust pank likvideerida, kui ei jätku, läheb likvideerimine üle pankrotiks.
Maapank oli raskes seisus juba jaanuaris, kui selgus, et panga bilansis on vähemalt 200 miljoni krooni eest vähetõenäoliselt laekuvaid laene. «Tol hetkel tundus number ülepakutud, aga täna tundub, et õhku on bilansis tunduvalt rohkem,» kommenteeris üks Maapangaga seotud anonüümseks jääda soovinud allikas.
«Mu vastus on emotsionaalne, aga olles eile õhtuks uue juhatuse abil saanud arusaadava pildi Maapanga olukorrast, tulnuks see otsus teha juba mitu kuud varem,» ütles nõukogu liige Heiti Hääl.
Maapanka esindav advokaadibüroo Heta vandeadvokaat Andres Aavik väljendas eile arvamust, et Nordika makstud 35 mln krooni ei kuulu emissiooni lõppemiseni panga vara hulka. «Täna on see Nordika raha, mis on kantud Maapanka väärtpaberite vastu,» tõdes ta.
Eesti Panga teatel oli kuni eelmise reedeni lootus, et Maapanga omanikud ja tegevjuhtkond suudavad tuua panga välja likviidsuskriisist. Siis lõppes tähtaeg täita omavahendite normatiiv 80 mln krooni. Maapanga aktsiakapital on praegu emissiooni ebaõnnestumise tõttu 75 miljonit krooni.