• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Relvastusele kulub 740 mld dollarit

    Ehkki sõjalised kulutused on maailmas viimase kümne aasta jooksul kolmandiku võrra vähenenud, on nüüdseks kahanemine aeglustunud. Kui aastail 1993--1997 kahanesid sõjalised kulutused keskmiselt 2,5% aastas, siis 1997. a vähenesid need maailmas kokku umbes 1%.
    Sõjaliste kulude kahanemine sai alguse Venemaast, kes 1992. a kärpis eelarve üldise vähendamise raames kaitsekulusid korraga kaks kolmandikku. Eelmisel aastal moodustasid Venemaa kaitsekulud alla ühe kümnendiku 1988. a NSV Liidu kaitsekuludest, kirjutab SIPRI.
    Kaitsekulutusi on rohkesti kärbitud ka Aafrikas, Kesk-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikides. USA kaitsekulud on viimase kümne aastaga vähenenud 31% ja on nüüd sama suured kui 1980. aastal. Sellele vaatamata on USA sõjalise tehnoloogia ja sõjaliste uuringute poolest maailmas endiselt juhtpositsioonil, kulutades selleks seitse korda rohkem kui lähim konkurent Prantsusmaa.
    Jaapan, kes konkureerib USAga küll tsiviiltehnoloogia vallas, kulutab pärast 1997. a eelarvekärpeid sõjalisteks uuringuteks kakskümmend korda vähem kui USA.
    Euroopas, kaasa arvatud Venemaa ja endise NSV Liidu vabariigid, on sõjalised kulutused viimase 10 aasta jooksul kahanenud kokku 14%. Nii Euroopa kui USA kaitsetööstuses on viimasel ajal domineerivaks arengusuunaks firmade ühinemine.
    Ainsad piirkonnad, kus sõjalised kulutused aastail 1988--1997 suurenesid, olid Lähis-Ida, Lõuna- ja Ida-Aasia. Nüüd on Aasia finantskriis sundinud mitmeid riike sõjalisi kulusid kärpima.
    Tavarelvastuse eksport kasvas 1997. a 12% ja selle väärtus oli 25 miljardit dollarit. USA osa oli 43%, Venemaa osa oli langenud 14 protsendini. REUTERS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Valitsus võttis vastu eelnõu, kuhu on riigifirma arust sisse kirjutatud huvide konflikt
Valitsus kiitis heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu, mille järgi saab riik ise meretuuleparkide ja kalakasvatuste hoonestuslubasid algatada ja läbi viia ning seejärel panna enampakkumisele.
Valitsus kiitis heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu, mille järgi saab riik ise meretuuleparkide ja kalakasvatuste hoonestuslubasid algatada ja läbi viia ning seejärel panna enampakkumisele.