Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Relvastusele kulub 740 mld dollarit
Ehkki sõjalised kulutused on maailmas viimase kümne aasta jooksul kolmandiku võrra vähenenud, on nüüdseks kahanemine aeglustunud. Kui aastail 1993--1997 kahanesid sõjalised kulutused keskmiselt 2,5% aastas, siis 1997. a vähenesid need maailmas kokku umbes 1%.
Sõjaliste kulude kahanemine sai alguse Venemaast, kes 1992. a kärpis eelarve üldise vähendamise raames kaitsekulusid korraga kaks kolmandikku. Eelmisel aastal moodustasid Venemaa kaitsekulud alla ühe kümnendiku 1988. a NSV Liidu kaitsekuludest, kirjutab SIPRI.
Kaitsekulutusi on rohkesti kärbitud ka Aafrikas, Kesk-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikides. USA kaitsekulud on viimase kümne aastaga vähenenud 31% ja on nüüd sama suured kui 1980. aastal. Sellele vaatamata on USA sõjalise tehnoloogia ja sõjaliste uuringute poolest maailmas endiselt juhtpositsioonil, kulutades selleks seitse korda rohkem kui lähim konkurent Prantsusmaa.
Jaapan, kes konkureerib USAga küll tsiviiltehnoloogia vallas, kulutab pärast 1997. a eelarvekärpeid sõjalisteks uuringuteks kakskümmend korda vähem kui USA.
Euroopas, kaasa arvatud Venemaa ja endise NSV Liidu vabariigid, on sõjalised kulutused viimase 10 aasta jooksul kahanenud kokku 14%. Nii Euroopa kui USA kaitsetööstuses on viimasel ajal domineerivaks arengusuunaks firmade ühinemine.
Ainsad piirkonnad, kus sõjalised kulutused aastail 1988--1997 suurenesid, olid Lähis-Ida, Lõuna- ja Ida-Aasia. Nüüd on Aasia finantskriis sundinud mitmeid riike sõjalisi kulusid kärpima.
Tavarelvastuse eksport kasvas 1997. a 12% ja selle väärtus oli 25 miljardit dollarit. USA osa oli 43%, Venemaa osa oli langenud 14 protsendini. REUTERS-ÄP