Sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann möönis, et täna on Hansapanga võlakirjade väärtus madalam nimiväärtusest. «Tagatisleping on selleks, et katta puudujääv raha, kui midagi juhtub,» selgitas Rüütmann. Kõige halvemal juhul jääb Maapanka kinni 30 protsenti raha ehk 30 miljonit krooni, võlakirjadega teeb amet kaotuse tasa, selgitas ta. «Kui saame Maapangast kätte kogu raha, anname ka võlakirjad tagasi,» tõdes Rüütmann.
Kui likvideerimisele minev Maapank ei suuda välja maksta kogu pensionideposiiti, jäävad võlakirjad pandiks ja tekib nõue, ütles ta. «Likvideerimiskomisjon teab, millega mängib,» märkis Rüütmann. Sotsiaalkindlustusameti 100 miljoni kroonine deposiit on ühe kuu pensionideks väljamakstav raha.
Hansapanga 400 miljoni kroonise nimiväärtusega indeksivõlakirjad on seotud Maapangalt eelmise aasta lõpul vahetatud aktsiaportfelliga, mille väärtus oli Maapanga bilansi järgi tollal 400 miljonit krooni. Praegu on Maapanga aktsiaportfell väärt viiendik sellest ehk umbes 80 miljonit krooni, hindas Hansapanga finantstoodete osakonna juhataja Tõnis Haavel. Aktsiate langus peaks kajastuma ka võlakirja hinnas, sest võlakirja lunastamistähtajal annab Hansapank võlakirja omanikule üle Maapanga eelmise aasta lõpu aktsiaportfelli.
Kui võlakirja väärtus on langenud samavõrd aktsiatega, peaks 100 miljoni kroonise nimiväärtusega Hansapanga võlakirjade väärtus olema praegu 20 miljonit krooni. Rüütmanni sõnul ei ole võlakirja väärtus seotud aktsiate väärtusega ja langus on olnud väiksem. Kogu 400 miljoni kroonise nimiväärtusega Hansapanga indeksivõlakirja paki eest on pakutud 120 miljonit krooni, lisas ta.
Seotud lood
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.
Enimloetud
4
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Hetkel kuum
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Tagasi Äripäeva esilehele