• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühinägelik taotlus

    Seoses valitsuse, ametiühingute ja töö- andjate esindajate kolmepoolsete läbi-rääkimiste järjekordse vooruga on taas päevakorda tõusnud ametiühingute nõudmine tõsta alampalka. Läbirääkimiste teemaks on palgatõus 1100 kroonilt 1400 kroonile, s.o 27,3%. Sellise järsu tõusu taotlemisel jäetakse tähele panemata, et tööandja peab leidma reservi, mille arvel töötasu tõsta.
    Murettekitav on riigi keskmise brutopalga kiire kasv, kuid seda võib iga tööandja lihtsalt teadmiseks võtta ja töötada välja vastavalt oma vajadustele ning võimalustele oma palgasüsteemi, arvestades enda püsimist konkurentsivõimelisena tööjõuturul.
    Alampalga tõstmisel on situatsioon aga sootuks teistsugune. Tööandja peab miini-mumpalga suurenemisel sõltumata enda majanduslikust situatsioonist suurendama töötajate töötasusid.
    Need tööandjad, kelle juures töötab alampalka saavaid töötajaid või kelle kogu palgasüsteem on seotud alampalgaga, on sunnitud tõstma ka paljude teiste töötajate töötasusid, sest vastasel juhul kaob tasakaal eri ametikohtadel töötavate inimeste töötasude vahel. On ebanormaalne, kui näiteks koristaja töötasu tõuseb igal aastal umbes 30% seoses alampalga tõusuga, samas jääb kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate töötasu muutmata, sest tööandja ei leia selleks vahendeid. Loomulikult ongi ametiühingute lõppeesmärk tõsta alampalga suurendamise kõrval töötasu üldist taset, kuid siin jäetakse paljud asjad arvestamata.
    Kreenholmi puhul tekib sellises situatsioonis suur vajadus täiendavate vahendite järele. Juhul kui Kreenholmi Grupi kõigi töötajate töötasusid tõsta proportsioonide säilitamiseks 27%, on täiendavad tööjõukulud ligikaudu 60 miljonit krooni aastas.
    Juhul kui töötasusid tõsta valikuliselt, jättes muutmata kõrgemad töötasud, tõuseksid tööjõule tehtavad kulutused ca 17% ehk 38 miljonit krooni aastas.
    Kuna müügihinna tõstmise võimalused on lääne turul väga piiratud, tuleks täiendavad tööjõukulud kanda firma tegevuskasumi (või -kahjumi) arvel. See omakorda välistaks ettevõtte konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud investeeringud ning pankrot oleks ette programmeeritud. Kreenholmi-suuruse ettevõte pankrot tähendaks paljude töökohtade kadumist tööturult üldse.
    Ettevõttel oleks tunduvalt kergem edasi töötada, kui miinimumpalga tõstmise asemel keskendutaks tulumaksuvaba miinimumi suurendamisele. Säiliksid proportsioonid eri ametikohtade töötasude vahel ja tööandja saaks töötasu muuta vastavalt vajadustele ja töötajate tööpanusele. Kreenholmis tõusis keskmine töötasu 1997. a 1996. a võrreldes 19%, seejuures lisandus 150 töökohta.
    Riigi seisukohalt on sellise otsuse vastuvõtmine loomulikult tunduvalt raskem, sest esmapilgul vähenevad oluliselt nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tulud.
    Situatsiooni tuleks siiski vaadelda laiemalt. Kui jätta muutmata tulumaksuvaba miinimumi suurus ja tõsta 27,3% võrra alampalka, võib see kaasa tuua nii mõnegi suure eksportööri tegevuse lõpetamise.
    Suurenevad oluliselt riigi kulutused sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Sellisel juhul võib tulumaksust saadav tulu väheneda isegi rohkem kui tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel.
    Ei tohiks siiski unustada, et iga riik või omavalitsus on just täpselt nii rikas, kui on seda tema kodanikud. Riigi alamate heaolu sõltub eelkõige nende võimalustest teha tööd ja teenida raha. Viimane omakorda on otseses sõltuvuses riigis valitsevast ettevõtluskliimast ja ettevõtetele loodud võimalustest oma tegevuse arendamiseks.
    Kadri Rattasepp on Kreenholmi Valduse ASi personalidirektor. Oma kommentaaris kritiseerib ta ametiühingute nõudmist tõsta alampalka.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.