ETFC tahab lastehaiglat

ETFC Grupp spondeerib munitsipaalomandis olevat Tallinna lastehaiglat nii raha kui ka toiduainetega. Aastas toetatakse haiglat umbes 400 000 krooni ulatuses.

Nädal tagasi saatis ETFC Grupp Tallinna tervishoiuametile ja linnavolikogule kirja, milles osutatakse, et grupi nõukogu on arutanud haiglate muutmist eraõiguslikeks äriühinguteks ja neisse erakapitali kaasamist.

Tegemist on «humaanse» investeeringuga, kus püütakse erakapitali kaasamisega tagada raha meditsiinitehnika soetamiseks, raviteenuste kvaliteedi tõstmiseks ja personali motivatsiooni tagamiseks, märgib ETFC.

Haigla omalt poolt esitas Merike Martinsoni isikus mai lõpus linnavolikogule kirja haigla eraettevõtteks muutmise sooviga.

Martinsoni sõnul vajab 69 miljoni kroonine renoveerimisprojekt investeeringuid, mida suudab anda vaid erakapital. Esimeses etapis on vaja 15 miljonit krooni, et soojustada esimene korrus ja laiendada polikliiniku osa.

Kui süsteemi peab selle ülalhoidmiseks kogu aeg spondeerima, siis on midagi süsteemi ülesehituses viga, räägib Laos. «Meie jaoks on see valus küsimus ja me ei ole viimast otsust teinud,» lisab ta.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja asetäitja Kalev Karu sõnul ei ole lastehaigla erastamine reaalne, küll on tervitatav spondeerimise jätkamine.

Erastamine pole võimalik ka juriidiliselt, sest tervishoiukorralduse seaduse uus eelnõu välistab kasumit teenivatel ettevõtetel haigekassaga lepingu sõlmimise. Seega jääks lastehaigla erastamisel täielikult ilma haigekassa rahast.

Kauaaegne lastearst Ene Tomberg ei kujuta ette, et lastehaigla erastataks. «Enamik osakondi on seal vabariikliku funktsiooniga, sh kogu vastsündinute ja enneaegsete ravi,» selgitab Tomberg. «Kui ühel päeval äripartnerid otsustavad, et neile ei ole lastega tegevus tulus, tekib situatsioon, et paneme siis selle koha kinni.»

Karu eeldab, et erahaiglas läheb laste ravimine tasuliseks. «Lastehaigla näeb ette 69 miljoni kroonise investeeringu -- kust mujalt see raha tuleb? Tallinna viie aasta investeeringute plaan tervishoiule on 28 miljonit,» võrdleb Karu.

Martinsoni sõnul ei tuleks investeeringud lapsevanemate taskust, kõik laenud makstakse haigla omavahenditest pikema aja jooksul.