• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapanga omanikud tunnistasid kaotus

    Pank likvideeritakse

    Maapanga näol oli tegemist riigipangaga, mis sõltus valitsuskoalitsiooni otsusest, tõdes kõnes aktsionäridele panga juhatuse esimees Tiit Arge. «Mul võttis seest külmaks, et pank sai toimida vaid poliitiliste ja Sarapuu (endine juhatuse esimees Arvo Sarapuu -- toim) isiklike kokkulepete tulemusena,» lausus Arge. Oma kõnes ei andnud Arge hinnangut, kas varasemates kokkulepetes oli ka korruptiivseid sugemeid.
    Vahetult enne Maapanga likvideerimist panga juhatuse esimeheks kinnitatud Tiit Arge teatas, et üle poole võõrkapitalist ehk 780 miljonit krooni oli pangas keskvalitsuse, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, eelarveväliste fondide ja mittetulundusühingute raha. Sellest 202 miljonit krooni oli pangas valitsuse laenu- ja välisabifondide raha.
    Viimase viie kuuga vähenes veerandi võrra tähtajaliste hoiuste maht Maapangas. «See on negatiivse arengu kindel näitaja,» konstateeris Arge.
    Pangas kasvasid aasta alguses eelarveväliste fondide ja kohalike omavalitsuste hoiused. Maapanga omakapitalis oli ka 25 miljoni kroonine allutatud laen riiklikust põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondist. «Maapanga näol oli tegemist riikliku püramiidskeemiga, millel oli klassikalise konservatiivse pangandusega vähe ühist,» märkis Arge.
    Maapangal jäi mais täitmata Eesti Panga kohustusliku reservi nõue ja lisalikviidsusnõue, mida pank ei täitnud ka varasematel kuudel, lausus Arge. Igapäevast likviidsust püüdis eelmine juhatus tema sõnul parandada üleöölaenude abil. Kasumi näitamiseks tegi pank iga kuu viimasel päeval fiktiivseid tulevikutehinguid, tõstes bilansis kohustusi ja varasid edasi-tagasi, selgitas panga juhatuse liige Jürgen Vester.
    «Fiktiivne kasum saavutati ebaseaduslike tehingutega, mida endine juhatus ja selle esimees Arvo Sarapuu harrastasid kontrollorganite ja üldsuse teadlikuks petmiseks,» kommenteeris Tiit Arge.
    Mais kasvasid panga täitmata maksekorraldused 50 miljoni krooni võrra 83,5 miljoni kroonini, millest kaks kolmandikku ületas lubatud kahte pangapäeva. «Sellise tegevuse juures oli päevade küsimus, millal pank kokku jookseb,» märkis Arge.
    Lühiajalise laenuraha kasutamine pikaajaliste kohustuste katteks muutis panga maksejõuetuks, lisas ta.
    Mais avaldas Maapank esimest korda sellel aastal oma kuukahjumi, mis oli 6 miljonit krooni. «See oli esimene kuu, kui juhatus näitas asjade tegelikku seisu ehk kasvavat kahjumit,» ütles Arge.
    Maapanga mai tulemustes ei kajastunud tema kinnitusel 65 miljoni kroonine kahjum, mis tekib Hüvitusfondiga sõlmitud, tõenäoliselt fiktiivsest ja korruptiivsest, repotehingust, ütles Arge. Tema sõnul andis panga tollane juhatuse liige Ahti Aho detsembris Hüvitusfondile varasemate tehingute katmiseks kasutada panga viimase vara, omavalitsuste võlakirjad.
    Maapanga juhatus on esitanud kohtusse hagi tehingu tühistamiseks. Hüvitusfondi kinnitusel on lepingud korrektsed.
    Eelnevalt oli Maapank näidanud sellel aastal iga kuu umbes miljoni kroonist kasumit, v.a veebruaris.
    Arge teatel on pank teeninud viie kuuga põhitegevusega arvestuslikult 38 miljonit krooni kahjumit. «Läbi likvideerimise on aktsionäridel lootust veel midagi tagasi saada, läbi pankroti on see lootus nullilähedane,» põhjendas Arge likvideerimisotsust.
    EBRD esindaja André Küüsvek väitis, et keskpanga normatiivide täitmisega oli pangal raskusi juba oktoobris ja otsus pank sulgeda tehti viimasel võimalikul ajal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.