Unustatud kaevandusse plaanis autokrossirada

«Müts maha selliste initsiaatorite ees, aga minu arvamust mööda see küll eriti sisse ei too,» kommenteerib ralliraja projekti Eesti esipaari Markko Märtini ja Toomas Kitsingi toetajafirma Amserv Grupp juhatuse esimees Raivo Kütt.

«Rallispordi toetajatele on kulud niigi suured,» ei näe Kütt projektil suurt tulevikku. Amservi panust rallisõitjate toetamisse hindab Kütt 350 000--400 000 krooniga aastas.

Riigikogu on Kiviõli linnale lisaeelarve kaudu eraldanud 2,5 miljonit krooni karjääri likvideerimiseks ja pinnasereljeefi planeerimiseks. «Kas istutame puud peale, mis on lihtsam, või teeme midagi,» hindab Urban linna võimalusi. «Minugipoolest võib sinna kasvõi Serena veepargi ehitada, kõik pakkumused on teretulnud,» pahvatab Urban vastuseks küsimusele, mis saab siis, kui autospordikeskus ettevõtjates huvi ei ärata.

«On vaja autohuvilised ärimehed kohale meelitada, ainult see toob uimasesse linna elu,» leiab Urban.

Kümmekond aastat tagasi kavandasid motospordientusiastid ehitada rahvusvahelisel tasemel ringraja Maardusse endiste fosforiidiväljade peale.

«Vormeliraja ehitamise panid rohelised kinni,» meenutab Urban auto-motospordi eelmise suurprojekti fiaskot. «Meil on vastupidine idee, keskkonnavahenditega spordirajatis ehitada,» räägib Urban. «Kõik sõltub sellest, kui palju tuleb raha,» nõustub ta, et parimad kavatsused jäävad unistusteks, kui idee ise huvi ei ärata.

1920 Saksa osalusega AS Eesti Vabrikantide Ühendus taotleb valitsuselt luba uurida põlevkivikarjääri.

1925 Valitsus annab ASile Kütte-Jõud loa põlevkivi kaevandada. Karjääri loodusliku taastamise kohustust põlevkivi ammendumisel ei ole.