Toornafta barreli hind langes sel nädalal mõnekümne dollari võrra. Hinnalanguse põhjuseks oli kaks uudist Lähis-Idast. Esmaspäeval süüdistas Venezuela riikliku naftakompanii Petroleos de Venezuela president Luis Giusti Iraani naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) poolt märtsis kokkulepitud toodangukvootide ületamises 230 00 barreli võrra ööpäevas. Brenti segu augustilepingute barrelihind langes Londoni naftabörsil 18 USA sendi võrra. Päev hiljem langes hinnatase veel 11 sendi võrra, sest ÜRO teatas, et Iraagi naftaeksport oli kahe eelnenud nädala jooksul arvatust suurem (2,4 mln barrelit ööpäevas). Iraagi naftaekspordi tase on väga tundlik toornafta hinna kujunemise tegur, sest OPEC ei lülitanud Iraaki naftatoodangu kärpijate nimekirja. Iraak on tootmismahult Saudi Araabia järel teine naftatootja OPECis ning üllatas sel aastal kartelli teisi liikmeid oodatust suurema toodanguvõimsusega.

Prognoositust suurem saak ning Kagu-Aasia finantskriis on muutnud ebakindlaks teraviljaeksportijate olukorra vähemalt kuni aasta lõpuni.

Rahvusvaheline teraviljanõukogu prognoosib 1998/99. aasta nisu kogusaagiks 598 mln tonni, mis on möödunudaastasest rekordsaagist (608 mln tonni) vaid veidi väiksem, esialgu prognoositust aga 6 mln tonni enam. Algsest hinnangust suurema nisusaagi peaks koguma Austraalia, Hiina, India, Pakistan, Türgi ja USA. Tarbimine peaks aga ennustuste kohaselt suurenema 600 mln tonnini, mis on 12 mln tonni rohkem kui möödunud aastal.

Nisutonni hind Londoni rahvusvahelisel futuuride ja optsioonide börsil on langenud 80--85 naelsterlingilt (1900--2000 krooni) veebruari keskpaigas 75 naelani (1800 kroonini). Oodatust suurem saak võib nisu hinda alandada aasta lõpuks veelgi.

Vase hind langes eile Londoni metallibörsil 12 aasta madalaimale kursile (1590 USD/t), Chicago kaubabörsil aga kõigi aegade madalaimale tasemele 71,20 USA senti/nael.

Viimase nelja aasta madalaim hind on aga alumiiniumil.