• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Salva juhindub iganenud normist

    ASi Hiieko haldusdirektori Urmas Reinaste pere pidi Rannamõisa maamajja kolima kaks nädalat enne põlengut, just oli ta lõpetanud ülemise korruse kapitaalremondi.
    Eelmise aasta detsembri tulekahjus hävis kogu maja sisemus, vaid välisseinad jäid püsti. Omanik hindab kahju ulatuseks kuni 600 000 krooni ja umbes sama suures summas sõlmis ta möödunud aasta oktoobris varakindlustuslepingu ASiga Salva Kindlustus.
    Pärast põlengut teatas Salva kindlustusselts, et ta ei maksa hüvitist. Kindlustusselts põhjendas hüvitise maksmata jätmist sellega, et tulekahju tekkepõhjuseks oli elamu vahelae ehituskonstruktsioonide süttimine kokkupuutest kuuma keskküttekatla korstna väliskestaga. Salva Kindlustuse arvates tingis seda nõuetekohase vahekauguse puudumine süttiva konstruktsiooni ja suitsutoru sisepinna vahel, mis praegu kehtiva eeskirja «Otoplenie, ventilatsija i konditsionirovanije» kohaselt oleks pidanud olema 260 mm.
    Urmas Reinaste sõnul on see nõukogudeaegne normatiiv, mida keegi Eestis ega Venemaal ammu ei kasuta. Pealegi näitasid tema tellitud ekspertiisid, et tema maja korsten ei saanud üldse sellise kuumuseni kuumeneda, et põlema süttida. Reinaste arvab põlengu põhjuseks sädet või lühist, ka süütamine pole välistatud.
    Viimases kirjas Reinastele, mille Salva saatis juuni lõpus, ütleb kindlustusselts, et kindlustusvõtja on tegutsenud raske ettevaatamatuse vormis, eirates keskküttekonstruktsioonide paigaldamise nõudeid. Samuti pole ta teavitanud kindlustuslepingu sõlmimisel olulisest riskitegurist, et majas tehti ehitus- ja remonttöid.
    Kindlustusprobleeme lahendava ASi KPO Ekspertiisibüroo esindaja Margus Peldes ütles, et varakindlustuslepingu puhul ei ole vaja remonttöödest teavitada, pealegi olid kõik suuremad ja mahukamad tööd selleks ajaks, kui leping sõlmiti, juba lõppenud.
    ASi Salva Kindlustuse turundusjuht Lauri Maaring ütles, et kindlustusselts on valmis juhtunut kommenteerima paari nädala pärast, kui on selgunud sõltumatu ekspertiisi otsus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.