Äripäev ei rikkunud head ajakirjandustava

Avaliku sõna nõukogu (ASN) arutas maksuameti kaebust seoses 27. veebruari Äripäevas ilmunud Peeter Raidla kirjutisega «Maksuametnik kahtluse all osaluse eest kasiinoäris».

Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill leiab, et Tallinna maksuameti asedirektorit Tamara Jõerüüti on süüdistatud alusetult ja meelevaldselt, tõendamata väiteid ühegi fakti või dokumendiga. Maksuamet seostab kirjutise autori tegevust pahatahtlikkusega, sest Jõerüüt tegeleb ASi Õhtupost maksuvõlgadega. Raidla on aga maksuameti kinnitusel selle aktsiaseltsi juhatuse esimees, mistõttu nimetab Järvelill Raidlat oma avalduses maksuvõlglaseks. Maksuametit huvitab, (1.) kas artikkel on kooskõlas hea ajakirjandustavaga ja (2.) kas maksuvõlglane võib töötada juhtiva ärilehe juures.

ASN asus esimeses maksuameti esitatud küsimuses seisukohale, et probleem, mida Äripäev kajastas, kuulub avalikkuse huviorbiiti.

Ajakirjanik peab kaitsma ka oma allika konfidentsiaalsust, kui on selline kokkulepe. Kirjutises on säilitatud allikatasakaal. Järgitud on eetikakoodeksi punkti 5.1 nõuet: kui kellegi kohta esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris.

Artikli autor on viidanud äriregistrile, mis ei kinnita Jõerüüdi kuulumist kasiino omanike või juhtide ringi.

Samuti on sõna pakutud Jõerüüdile endale. Süüdistust on tõrjunud nii samas kirjutises kui ka hilisemas vastulauses Äripäevale kasiino omanik Armin Karu.

ASN osundab, et keerukate ja delikaatsete materjalide ettevalmistamisel peaks ajakirjanik tugevate süüdistuste katteks leidma võimaluse korral mitu allikat.

Maksuameti teises küsimuses ei ole ASN pädev otsust langetama, sest iga tööandja on vaba otsustustes, keda tööle võtta.

Eelöeldust tulenevalt on ASN otsus valdavalt vabastav: Äripäev ei ole rikkunud head ajakirjandustava.