Kaubamärgiotsingu võimalused avarduvad

Oma kaubamärkidele õiguskaitse taot-lemisel oli ettevõtjale suureks probleemiks asjaolu, et riik hoidis patendiametile esitatud taotlusi kiivalt saladuses. Seetõttu juhtus, et ettevõtja esitas taotluse varasema taotlusega identse kaubamärgi registreerimiseks. Mõistagi põhjustas see nii Eesti kui ka välistaotlejate seas nurinat.

Sel aastal täiendatud kaubamärgiseaduse § 11 lubab aga kauba- ja teenindusmärgi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust väljastada järgmisi andmeid:

- kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbrid.

Teabe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv 120 krooni kaubamärgitaotluse kohta. Kui otsing tellida näiteks taotleja või tema esindaja nime järgi, siis võib sobivaid registreerimistaotlusi olla sadu. Sõna-sõnalt võttes tuleb sel juhul tasuda riigilõivu 120 krooni leitud kaubamärgitaotluse kohta.

Majandusministri määrusega kinnitatud korra kohaselt väljastatakse teave kirjaliku avalduse alusel. Päringu aluseks võib olla ükskõik milline eespooltoodud kriteerium. Teave väljastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval alates avalduse esitamise kuupäevale järgnevast päevast.

Igal nädalal esitatakse Eestis keskmiselt 50--60 kaubamärgitaotlust. Jääb võimalus, et otsingu tellimise ajal ei olnud veel kaubamärgitaotlust esitatud, kuid teabe väljastamise ajaks juba oli.

Seepärast on infoleket kahtlustaval ettevõtjal soovitatav kaubamärgitaotlus esitada juba enne päringut.

Tasub teada, et tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni kohaselt vastandub konventsiooni liikmesriigis esitatud varasema prioriteedikuupäevaga taotlus Eesti kaubamärgile ka siis, kui see oli otsingu esitamise päeval Eestis alles esitamata.

Endiselt teostavad kaubamärgiotsinguid ka Eesti juhtivad patendibürood, kusjuures erinevalt patendiameti väljastatavast teabest on informatsiooni võimalik saada ka äravahetamiseni sarnaste kaubamärkide kohta.