Anti Liiv tahab tükki staadionist

Artikkel

- Uudised
- 28. juuli 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Anti Liiv tahab tükki staadionist
Liivi perekonna lastestaadionil taotletava maatüki hind ulatub 5 miljoni kroonini
Liivi abikaasa suguvõsale kuuluv ligi 1600 ruutmeetri suurune maatükk asub Väike-Ameerika tänava ääres.
Anti Liiv ütles, et tema abikaasa suguvõsa liikmed esitasid krundi kohta avalduse esimeste taotlejate seas ja taotlesid krundilt ära viidud vara hüvitamist ja maa tagastamist. Enne sõda asus krundil Eesti suurim jalatsivabrik. Vara on osaliselt hüvitatud, kuid maad ei ole seniajani tagastatud.
Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul on kinnistu omanikel õigus osale staadionist, sest lastestaadion ei ole rajatisena hooneregistris registreeritud. Samuti ei ole staadion Tallinna linna munitsipaalomandisse kantud.
Viies ütles, et Tallinnas asuvaid rajatisi ei saagi praegu hooneregistrisse kanda, sest linn pole rajatiste registreerimise korra kinnitamise eelnõu seni vastu võtnud. Osa linna rajatisi on Viiese sõnul õnnestunud hooneregistris registreerida, kuid paljud pargid ja haljasalad on seni ripakil.
«Tarvitseb vaid oodata, mil järgmine pargi või haljasala omanik välja ilmub ning oma osa tagasi nõudma hakkab,» märkis Viies.
Tallinna hooneregistri juhataja kohusetäitja Anne Oad kinnitas, et Tallinna hooneregister ei registreeri tõepoolest rajatisi, sest vastav kord puudub.
Olukord on kriitiline ning rajatiste registreerimise kord tuleb kiiresti vastu võtta, lisas Viies.
Kui linnal oleks niisugune kord kinnitatud, poleks ei Anti Liivil ega kellelgi teisel võimalik tükki staadionist tagasi saada.
Anti Liivi perekonnale kuuluva hinnalise maatüki tagasisaamise küsimusse on sekkunud õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli. Ta saatis Liivi sugulaste kirja peale omandireformiametile järelepärimise, miks tagastamine ei edene. Truuväli ütles, et see on päris tavaline, et õiguskantsler teeb ettekirjutuse või märgukirja ning püüab sel moel olukorda lahendada.
Kesklinna spordikooli direktor Rain Salm ütles, et maatüki omanikega on kunagi allkirjastatud leping, mille järgi omanikud maad tagasi ei taotle ning annavad selle kesklinna valitsuse haridusosakonnale kasutada.
Rime kinnisvarabüroo juhatuse esimees ja tegevdirektor Aivar Aigro ütles, et omanik ei saa selle tükiga midagi ette võtta seni, kuni maa sihtotstarve on sotsiaalmaa. Aigro lisas, et maa sihtotstarbe muutmine on võimalik ja sel juhul maa väärtus kasvab.
«Kui lastestaadioni maa oleks ärimaa, annaksin sellele krundile viie palli süsteemis hindeks tugeva nelja ja maatüki väärtuseks pakuks viit miljonit krooni,» ütles Aigro.
Anti Liiv ütles, et aegade jooksul on peetud erinevaid plaane, mida staadioniga ette võtta. «Kord taheti sinna autoparklat ehitada, kord plaaniti ehitada suurt kaubanduskeskust, kord soovis üks kommertsettevõte rajada sinna oma jalgpallistaadioni,» ütles Liiv.
Ta ei eita, et ärimeeste huvi maatüki vastu on endiselt väga suur.
«Meie tahame olla osa lastestaadioni omanikest, pealegi ei keela riigi seadus erastaadionite olemasolu ega osalust oma staadionis. Isegi kui me kavatseme sinna neljameetrise plangu püsti lüüa, ei muuda see lastestaadioni funktsiooni, sest tagasi taotletav maatükk asub harjutusväljaku ääres,» lisas Liiv.
Anti Liiv kinnitas, et tema on igal juhul staadioni säilimise poolt ning ta ei välista, et on tulevikus üks võimalik staadioni erastaja.
Hetkel kuum