• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene aktsiaturg otsib suunda

    Riia börs tegi eile õhtul väikese tõusu, saades inspiratsiooni ettevõtete poolaastatulemustest. Sellest hoolimata ei usu maaklerid, et tõus võiks pikemalt kesta, sest firmade tulemused olid küllaltki mitmepalgelised ja nendes pole investoritele midagi üllatavat. Eile kerkis Riia börsi indeks RICI 0,3% ja lõpetas börsipäeva 389,78 punktil. Turu käive oli tagasihoidlik, langedes kolmapäevaselt 255 705 latilt 161 954 latile eile. Märkimisväärse, 9santiimise tõusu tegi eile kommitootja Staburadze, kes teatas, et plaanib maksta poole 1998. aasta oodatavast 800 000-latisest kasumist dividendideks.
    Kauplemine Leedu börsil eile märkimisväärselt ei elavnenud, olles 786 618 litti ehk ca 2,8 mln kr. Vaikses kauplemise liikusid rahulikult ka aktsiate hinnad. Blue chip indeks Litin kerkis päevaga 4,53 punkti, 652,21 punktile ja lisanimekirja indeks Litin-A 3,12 punkti, 1572,71 punktile. Maaklerid usuvad, et stabiilne periood Leedu turul kestab, ja enne suve lõppu tõsisemaid liikumisi oodata ei ole.
    Vene kauplemissüsteem läks heade uudiste ootuses eile hommikul tõusule, kuid hoog rauges pärastlõunal RTS-indeks lõpetas päeva 150,17 punkti juures, tõustes kolmapäevase sulgemistasemega võrreldes 1,5%. Reitinguagentuuri Fitch IBCA otsus alandada Vene pikaajaliste võlakohustuste reitingut, diilerite sõnul aktsiaturgu eriti ei mõjutanud.
    Wall Streetil jäi investorite meeleolu kolmapäeval selgelt negatiivseks. Presidendi seksiskandaali tõus tuhast, ebakindlus ettevõtete tulude suhtes ning hulk oodatavat makromajandusinformatsiooni andsid eemaletõmbumiseks piisavalt põhjust. Mõne analüütiku arvates on firmade probleemide sagenemine Aasia kriisi mõjude levimine mujal maailmas. Igaljuhul on selge, et kriis pole kolmandaks kvartaliks veel kaugeltki möödas. Langusmeeleoludele panevad veel vastu suurfirmad, moonutades indeksite antavaid signaale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.