Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
OECD viitab Soome struktuuriprobleemidele
Ajavahemikus 1991--1993 kahanes Soome sisemajanduse kogutoodang Vene turu äralangemise tagajärjel 11 protsenti. Sealt edasi on majandus läinud ülesmäge.
Neli aastat järjest on Soome majandus kasvanud keskmiselt viis protsenti aastas, mis on kaks korda kiirem kui keskmine kasv teistes majandusliku arengu ja koostöö organisatsiooni (OECD) riikides. Taktist väljas on Soome majandus ka Euroopa rahaliitu astuvate riikidega võrreldes, kasvades kiiremini.
Kiitust pälvis Soome veel sellega, et on suutnud teistest OECD riikidest kiiremini tööpuudust vähendada -- 1994. a rekordiliselt 16,5 protsendilt 12 protsendile.
Soome majanduse nõrkusena toob OECD välja eelkõige tööturu probleemid -- tööjõu vähene liikuvus, kõrged maksud ning sotsiaalkindlustussüsteem, mis ei motiveeri tööta jäänud soomlasi uut ametit otsima. See on tööturu jaotanud kaheks -- ühelt poolt kõrge tööpuudus madala kvalifikatsiooniga tööliste hulgas ning teisalt suur nappus oskustööliste järele.
Probleemiks on ka kõrged maksud -- Soomes on maksukoormus 47 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. OECD hinnangul tuleks avaliku sektori kulutusi alandada, sh eelkõige töötu abiraha, mis teeks võimalikuks maksukoorma kergendamise.
Kui alates 1994. a on Soome majanduskasvu mootoriks olnud eksport, siis nüüdseks on järjest suurem osa kodumaisel nõudlusel. OECD ekspertide hinnangul toetavad eratarbimist ja investeeringuid ka kapitali- ja aktsiaturgude tõus.
Samas ei jää Soome puutumata Aasia majanduskriisist, mis kajastub eelkõige majanduse kasvutempo aeglustumises. Kui mullu kasvas majandus 6%, siis tänavuseks ennustab OECD Soomele 4% ja tulevaks aastaks 3% kasvu.
Ehkki inflatsioon on Soomes suhteliselt madal, hoiatab OECD riigi majanduse võimaliku ülekuumenemise eest.
«Tuleval aastal, kui Euroopa keskpank hakkab juhtima kogu eurotsooni rahapoliitikat, võib see kujuneda Soome majandusele liiga lõdvaks,» kirjutab OECD.
Soome keskpank leiab, et muu Euroopa majanduskasvu kiirenemine on seda ohtu vähendanud.
Positiivne on ka inflatsioonitasemete ühtlustumine. KL-DI-ÄP