Petlik tõus ehituses

Üldise majandusarenguga võrreldes toimib ehituses inerts -- majanduskasvu laineharjal tellitud hoonete valmimine kipub jääma ahenenud finantseerimisvõimalustega aega. Ehitusettevõtete juhid välistavad võimaluse, et järgmistes kvartalites ehitussektori kasv veelgi kiireneks, loodetakse küll tõusu jätkumist, kuid kindlasti mõõdukama tempoga.

EMV juhatuse esimehe Jaanus Otsa sõnul on võimalik ka must stsenaarium. «Kui Eesti majandust tabab tõeline kriis, siis võib ehitusturg kahanema hakata küll,» ütleb Otsa. «Pealegi sõltume me makromajanduslikult oma lähinaabritest, kaasa arvatud Venemaa.»

Majandustõusu alguses ei suudeta kohe investeerida kinnisvarasse ning ehitus ei hakka veel kiiresti kasvama. Jaanus Otsa arvates on paratamatu, et ehitusturg liigub ajalises nihkes.

Individuaalelamurajoonidele on ehitusfirmad Tartusse sobivaid kohti otsinud ning linna ümber on kinnisvaravahendajad kuuldavasti maid kokku ostnud. Konkreetsetest aladest peale vene sõjaväest maha jäänud Hiinalinna piirkonna siiski ei räägita. Alar Kroodo sõnul on probleem selles, et linn ei ole oma arenguplaane täpselt paika pannud.

Suuremad ehitajad katsuvad riske maandada naaberturgudele minekuga. Lätisse ja Leetu, kus ehitusturg on Eestist paar aastat maas, on jõudnud nii EMV kui ka Merko. EMV lõpetab sel aastal Läti-Vene piiripunkti ehitust Terehhovos, mis oli möödunud aastal 65 miljoni krooniga Läti suurim objekt, ja jätkab Peugeot' keskusega Riias. Merkol valmis Leedus Eesti saatkonna ehitus ning Riia vanalinnas tehakse büroo- ja kaubanduspindadeks 2000ruutmeetrine objekt.

Toomiku sõnul pole seni veel majanduslangus ja -tõus kolmes Balti riigis kattunud. «Kui ühes on langus, siis on teises tõus ja vastupidi,» tõdes Toomik.

Ehituste tellijate osas on rahaturu tagasihoidliku olukorra tõttu Eesti erakapitali välja vahetamas riik või välisfirmad.

Alar Kroodo hinnangul on riigitellimuste täitmine ehitusturu madalseisus kõige kindlam. Tartusse planeeritavale 500kohalisele eurovanglale toimub riigihangete konkurss, mis Kroodo arvates võib kaasa tuua mitmeid ajakirjanduslikult põnevaid teemasid. «Ma tahaks teada, kus on see onu Sam, kes toob siia 500 miljonit krooni,» mõtiskleb ta. Linnaehitus ega Eesti Ehituse Grupp tervikuna vangla ehituse konkursil ei osale.

Kui suured ehitusfirmad loodavad välisturgude hõivamisele, siis keskmise suurusega ettevõtted püüavad lähiajal endal lihtsalt elu sees hoida ning käivet säilitada. Fansa Ehitus ootab Eero Toomi sõnul uut tõusu ning püüab mitte tagasi langeda. «Vanad kliendid ikkagi pöörduvad ja mingi raha ju liigub,» lisab Toom.

AS Linnaehitus on kindlad sihid leidnud. «Arvan, et suudame leida tööd ning selle mahu, mis meil täna on, väikese kasvuga säilitada,» ütleb Alar Kroodo. «Küsimus on selles, kas praegune olukord üldse on mõõn, see võib olla väike lainetus, millele alles järgneb üheksas laine.»