Uudised
6. august 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Petlik tõus ehituses

Üldise majandusarenguga võrreldes toimib ehituses inerts -- majanduskasvu laineharjal tellitud hoonete valmimine kipub jääma ahenenud finantseerimisvõimalustega aega. Ehitusettevõtete juhid välistavad võimaluse, et järgmistes kvartalites ehitussektori kasv veelgi kiireneks, loodetakse küll tõusu jätkumist, kuid kindlasti mõõdukama tempoga.

EMV juhatuse esimehe Jaanus Otsa sõnul on võimalik ka must stsenaarium. «Kui Eesti majandust tabab tõeline kriis, siis võib ehitusturg kahanema hakata küll,» ütleb Otsa. «Pealegi sõltume me makromajanduslikult oma lähinaabritest, kaasa arvatud Venemaa.»

Majandustõusu alguses ei suudeta kohe investeerida kinnisvarasse ning ehitus ei hakka veel kiiresti kasvama. Jaanus Otsa arvates on paratamatu, et ehitusturg liigub ajalises nihkes.

«Ehitusringkondades kardetakse selle aasta neljandat ja järgmise aasta esimest kvartalit, kui asi tundub täiesti kokku tõmbuvat,» ütles ASi Fansa Ehitus juhataja Eero Toom. Fansa Ehituse aktsiate kontrollpakk müüdi talvel ASile FCM. «Seljataguse tugevdamiseks,» täpsustab Toom. Ühinemist Eesti suurimate ehitajate hulka kuuluva FCMiga plaanis ei ole.

Peamiselt Tartus tegutseva ASi Linnaehitus juhataja Alar Kroodo pelgab suurte objektide valmimist. «Börs ja muud tegurid peavad ühel hetkel tunda andma,» sõnab Kroodo. «Küsimus on selles, keda langus rohkem lööb, võib-olla saavad kõige tugevamini vastu näppe keskmise suurusega firmad.» 100 miljoni kroonise aastakäibega Linnaehituse liigitab firma juht just keskmiste hulka.

Ehitusettevõtjad ennustavad lähemas tulevikus rajatavate objektide iseloomu muutust. Seniste kaubandus- ja büroohoonete asemel hakatakse enam ehitama tööstus- ning infrastruktuuriobjekte: teid, sildu, puhastusseadmeid, trasse.

Merko Ehituse peadirektor Tõnu Toomik näeb ette büroode ja kaubanduspindade ehitusmahtude säilimist, kuid nende osakaalu vähenemist kogumahust. Merko tänavusest 700 miljonilisest käibeprognoosist on kuue kuuga täidetud üle 59%.

«Minu arvates kuivab büroohoonete ehitus varsti täiesti kokku,» on Merkost suurusjärgu võrra väiksema Fansa Ehituse juht Eero Toom pessimistlikum.

Vähehaaval hakkab Eesti majandusruumi sobivatesse raamidesse mahtuma ka elamuehitus. Eramutealasid lahendatakse kompleksselt, uusi maju ei lükita ühekaupa vanade vahele. Maja ostmisel on ümbrus korrastatud ja infra-struktuurid töötavad.

«Enam ei ole sellist asja, et ehitatakse 300--400ruutmeetriseid ühepereelamuid ja öeldakse, et see on veel väike maja,» lausub Jaanus Otsa.

Kui Tallinnas elamuehitus juba käib, siis Tartus ja mujal pealinnast kaugemal uusi ehitusrajoone veel ei rajata. Ainus näide on Rand & Tuulbergi kümnekordne modernne kortermaja Tartu kesklinnas teisel pool jõge valminud Emajõe Ärikeskuse vastas.

Individuaalelamurajoonidele on ehitusfirmad Tartusse sobivaid kohti otsinud ning linna ümber on kinnisvaravahendajad kuuldavasti maid kokku ostnud. Konkreetsetest aladest peale vene sõjaväest maha jäänud Hiinalinna piirkonna siiski ei räägita. Alar Kroodo sõnul on probleem selles, et linn ei ole oma arenguplaane täpselt paika pannud.

Suuremad ehitajad katsuvad riske maandada naaberturgudele minekuga. Lätisse ja Leetu, kus ehitusturg on Eestist paar aastat maas, on jõudnud nii EMV kui ka Merko. EMV lõpetab sel aastal Läti-Vene piiripunkti ehitust Terehhovos, mis oli möödunud aastal 65 miljoni krooniga Läti suurim objekt, ja jätkab Peugeot' keskusega Riias. Merkol valmis Leedus Eesti saatkonna ehitus ning Riia vanalinnas tehakse büroo- ja kaubanduspindadeks 2000ruutmeetrine objekt.

Toomiku sõnul pole seni veel majanduslangus ja -tõus kolmes Balti riigis kattunud. «Kui ühes on langus, siis on teises tõus ja vastupidi,» tõdes Toomik.

Ehituste tellijate osas on rahaturu tagasihoidliku olukorra tõttu Eesti erakapitali välja vahetamas riik või välisfirmad.

Alar Kroodo hinnangul on riigitellimuste täitmine ehitusturu madalseisus kõige kindlam. Tartusse planeeritavale 500kohalisele eurovanglale toimub riigihangete konkurss, mis Kroodo arvates võib kaasa tuua mitmeid ajakirjanduslikult põnevaid teemasid. «Ma tahaks teada, kus on see onu Sam, kes toob siia 500 miljonit krooni,» mõtiskleb ta. Linnaehitus ega Eesti Ehituse Grupp tervikuna vangla ehituse konkursil ei osale.

Kui suured ehitusfirmad loodavad välisturgude hõivamisele, siis keskmise suurusega ettevõtted püüavad lähiajal endal lihtsalt elu sees hoida ning käivet säilitada. Fansa Ehitus ootab Eero Toomi sõnul uut tõusu ning püüab mitte tagasi langeda. «Vanad kliendid ikkagi pöörduvad ja mingi raha ju liigub,» lisab Toom.

AS Linnaehitus on kindlad sihid leidnud. «Arvan, et suudame leida tööd ning selle mahu, mis meil täna on, väikese kasvuga säilitada,» ütleb Alar Kroodo. «Küsimus on selles, kas praegune olukord üldse on mõõn, see võib olla väike lainetus, millele alles järgneb üheksas laine.»

Petlik tõus ehituses

Palga TOP

Olulisemad uudised