• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispanga IT-krahh -- 90 000 kaardiklienti rahahädas

    Pettunud kliendid lahkuvad Ühispangast

    Eile õhtul teatas Ühispank, et vead on kõrvaldatud.
    Ühispanga ja Tallinna Panga sularahaautomaatide ümbruses valitses eile kaos. Kliendid tunglesid pettunult automaatide juures, sest nad ei saanud oma raha kasutada.
    Ebapiisava ventilatsiooni tõttu higistavad inimesed ummistasid Ühispanga kesklinna kontorid looklevate järjekordadega, et teha hädavajalikke makseid klienditeenindajate vahendusel.
    Sarnaselt tuhandete teiste Ühispanga klientidega ei saanud ehitusfirma AS Inlook nädala alguses teha äripartneritele ühtegi elektroonilist ülekannet. Firma tegevdirektor Antero Aronija ütles, et raha laekus kontole, kuid Ühispanga internetipank ja makseautomaadid ei täitnud maksekorraldusi.
    «Kontrollisin teisipäeval oma konto seisu viies kaardiautomaadis -- igaüks andis ise vastuse. Jäin kaupluses sisseoste tehes võlgu sõbrale ega saanud ühes bensiinijaamas juba tangitud bensiini eest maksta,» kurtis Aronija. Bensiinijaama makseterminaal teatas, et pangakaart on kehtetu. Kuna mehel sularaha kaasas polnud, jättis ta müüjale lubaduse arve hiljem tasuda ja oma kontaktandmed.
    Antero Aronija ei oska segadustest tekitatud rahalist kahju hinnata, mistõttu ei kavatse ta Ühispanka kohtusse kaevata. «Meie firma vahetab lähema kuu aja jooksul panka, sest esimene ühinemisjärgne nädal näitab klientide olukorra olulist halvenemist,» ütles Aronija. Firma Inlook jätab Ühispanka jooksva konto riigimaksude tasumiseks, sest maksude tasumine on Ühispanga kaudu soodne. Põhikontod avab Inlook kas Merita pangas või Hansapangas.
    Ühispanga asepresident Janek Mäggi selgitas, et pangakontoritest saab raha kätte ja ülekandeid teha ilma takistusteta. Kliendid suhtuvad elektroonilise maksesüsteemi häiretesse mõistvalt, sest häired on neile kasulikud. Pikemas perspektiivis kliendid võidavad praegustest häiretest, kinnitas Mäggi.
    Aktsiaseltsi Tallinna Vesi töötaja Joel Niidas, kes üritas eile pärastlõunal endise Tallinna Panga automaadist raha välja võtta, ei mõistnud maksesüsteemi häire kasulikkust. «Minul on sellest ainult tüli ja kahju,» kirus Niidas. «Ma ei ole juba nädal aega saanud linnast ära puhkama sõita -- pole raha kusagilt välja võtta.»
    Ühispanga infotehnoloogiaspetsialiste polnud võimalik eile küsitleda, sest nad olid hõivatud infosüsteemi taastamisega. Viga tekkis Ühispanga ja Tallinna Panga andmebaaside ühendamisel, sest infotehnoloogia ei käitu alati etteaimatavalt, põhjendas Janek Mäggi tekkinud kaost.
    Mäggi ennustas, et konkureeriva Hansapanga kliente ootavad samasugused raskused aasta pärast, kui Hansapank ühitab oma infotehnoloogia Hoiupangaga. «Me oleme infotehnoloogia ühitamisel Hansapangast aasta võrra ees.»
    Hansapanga infotehnoloogiadirektor Heiki Kübbar ütles, et tema arvates peaks Ühispanga ja Tallinna Panga infotehnoloogia ühitamine olema suhteliselt lihtne, sest Tallinna Pangal on vähe kliente. Viga võis tekkida sellest, et Tallinna Panga IT- süsteem on Ühispanga omast paindlikum. «Ühispank valis uueks süsteemiks oma IT, millega kliendid kaotavad võimaluses seada oma elektroonilistele tehingutele lisatingimusi, näiteks summalisi ülekandepiiranguid,» ütles Kübbar.
    Kübbar ütles, et erinevalt Ühispangast teeb Hansapank hulga tööd pikema aja jooksul ette ära. Tema sõnul põhjustas Hoiupanga sularahaautomaatide ühitamine Hansapanga omadega katkestuse, mis kestis vaid 20 sekundit. Hansapank ühitab Hoiupangaga IT-süsteemid täielikult järgmise aasta märtsiks. Infotehnoloogiadirektor lubas, et kliendid ei pane muutust igapäevases kasutuses tähele.
    Ühispanga andmetel sai pank pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist endale Eesti parima IT-meeskonna, sest Hoiupanga spetsialistid läksid sinna üle.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.