Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
WTO lepib Vene tollipoliitikaga
Imporditollide tõstmine on osa rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) kokku lepitud kriisipaketist, mille eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid.
Vene uued tollid olid arutusel 29.--30. juulil Genfis WTO maksustamisalase töörühma istungil. WTO ei olnud vastu, sest abinõu kehtib vaid 15. augustist tuleva aasta lõpuni.
Uus tollimäär on Venemaale vajalik väliskaubandusliku olukorra halvenemise tõttu. 1997. a peegeldus see ekspordimahu 9% vähe-nemises.
Samas on Venemaa imporditollid juba niigi kõrged -- olenevalt tooteartiklist ulatub tollimaks nullist kuni 100%ni kauba tollitavast väärtusest. Tollidest laekus eelmisel aastal Venemaa riigieelarvesse 75 mld rubla (üle 160 mld Eesti krooni).
Lisatollid teevad importkaubad vene tarbijale veelgi kallimaks. Eelkõige kannatavad need importöörid, kellel puudub kohapeal oma tootmine ning kelle kaubad vene toodetega otseselt konkureeri-vad.
Toiduaineid importivate firmade olukorda halvendab peale uute tollide ka 10% käibemaksu soodustariifi kaotamine. Selle asemel hakkas kehtima ühtlane 20% maksumäär.
Soome Raisio Margariini ekspordijuht Arto Jonsson näeb uutes tollides kohaliku tööstuse eduka lobby vilju. «Tegemist on selge protektsionismiga, millele lisandub veel ka valuutavahetustehinguile kehtestatud uus maks,» ütles Jonsson. ETA-KL-ÄP