Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimisotsustes ei saa lähtuda vaid ühest tegurist
Aktsiahindade kukkumine järjest madalamale on toonud kommentaaridesse uue sagedasti esineva väljendi -- aktsia raamatupidamisväärtus.
Mis see raamatupidamisväärtus siis iseenesest on? Aktsia raamatupidamisväärtuseks peetakse tavaliselt ettevõtte omakapitali jagatist emiteeritud aktsiate arvuga. Seega kui ettevõte on emiteerinud 1000 aktsiat ja tema omakapital on 20 000 kr, siis aktsia raamatupidamisväärtus on 20 kr. Eristada tuleb raamatupidamisväärtust ja nominaalväärtust -- viimane tähendab aktsia hinda, millega see on arvesse võetud aktsiakapitali kajastamisel.
Raamatupidamisväärtus tähendab seda, et kui ettevõte läheks likvideerimisele ja kõik tema varad õnnestuks müüa bilansilise väärtusega, peaks üle jääma omakapitali jagu raha, mis jaotataks omanike vahel.
Siit ka üldlevinud arusaam, et kui aktsia hind on alla raamatupidamisväärtuse, on tegemist väga odava aktsiaga ja selliseid tasuks kohe hulgi kokku osta. Tegelikkuses jääb aktsia raamatupidamisväärtuse jälgimisest siiski veidi väheks.
Ühest küljest on suhteliselt harukordne juhus, kus ettevõtte omanikuks hakatakse sooviga teenida tulu ettevõtte likvideerimisest. Seetõttu ei ole ka reeglina otsest seost tulevikus teenitava kasumi ja aktsia raamatupidamisväärtuse vahel. Aktsia hinna liikumine sõltub siiski ettevõtte kasumlikkusest, juhtide arukusest jmt ning on üsna meelevaldne võtta piiriks, kust tasub aktsiat osta, tema raamatupidamisväärtus. Sama hästi võiks selleks piiriks olla ka kahe- või kolmekordne raamatupidmisväärtus.
Mõne aktsia hinnatase allpool tema raamatupidamisväärtust iseloomustab hetkel pigem investorite arvamust selle ettevõtte/aktsia oodatava tootluse kohta. Harju Elektri puhul hoiab hinda üleval aga PK Cables OY aktsiate kajastumine bilansis soetamishinnas.