• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui reaalne on kriis Eesti majanduses?

    Ühest küljest ei saa olla põhjendamatu optimist, ent ka maailma lõppu ei taha kuulutada, kui ei tea, milline on tegelikult majanduse olukord. Kõik senised hinnangud põhinevad subjektiivsetel asjaoludel, sest ükski ettevõte ei teata konkreetseid andmeid. Me ei tea, kui suur see pahaks läinud kala majanduse sees on.
    Pankrotilainet on ennustatud 1990. aastast peale, aga majandus on seni suutnud raskustele reageerida. Nüüd peab hakkama juhtima väga väikesi kasumimarginaale. Efektiivsuse mõiste muutub aina täppisteaduslikumaks, iga kulutust tuleb hakata väga täpselt planeerima, peab loobuma igasugustest kõrvalistest tegevusaladest.
    1997 oli mõnes mõttes ebanormaalne aasta ja nüüd hakkab olukord normaliseeruma. Spekulatiivse vaba raha tekkimine on ära langenud. Paljud firmad ei oska muutunud oludes tegutseda.
    Tagasilööke toimub pidevalt, sest raha hind on kallim. Ettevõtted kaebavad krediidivõimaluste raskenemise üle, eluasemekrediiti ei saa, raskusi oli õppelaenudega. Aga see, et toimunul on edasisele teatud mõju, ei tähenda veel, et peame hakkama kartulikoori sööma.
    Momendil olemasolevatel põhjustel üldkriisi tulemas ei ole. Põhjused võivad ju kunagi maailmas tekkida. Kui Eestis oli 1930ndail aastail kriis, siis selle põhjuseks ei olnud Eesti. Me peame arvestama, et maailmas toimuvad praegu olulised protsessid, mis võivad mõju avaldada ka Eestile.
    Protsessid on väga komplitseeritud. Jälgida ainult seda, kas areng on kiire või kas me ei ole maoli kukkunud, on lihtsalt ühekülgne. Tuleb näha ka teist külge, millised on potentsiaalsed ohud, millistes tingimustes need võivad rakenduda, ja sedagi, et nendele saab vastu seista teatud abinõudega. See on pidev töö, millega peaksid tegelema poliitikud nii valitsusliidus kui ka opositsioonis.
    Eelmise aasta edukus on selline muret tekitav edukus -- suur osa edukusest oli tingitud väga suurest raha sissevoolust ja majanduskasv suuresti tingitud impordist. Eelmise aasta järgi latti seada on vale, sest selline kasv tuli maha lõigata.
    Mulle tundub, et hinnangud on ülereagee- ring toimunule. Nõustun sellega, et eelmise aasta ?okkide järellainetus kestab edasi, aga ei usu, et need on nii suured üldmajanduse taustal. Vaatame väga palju börsi. Börsil on esindatud peamiselt pangad, väike osa majandusest, ja see lainetus on panganduses suurem kui mujal.
    Üksikutes ettevõtetes tekivad kindlasti raskused. Mõnel läks eelmisel aastal harjumatult ladusalt. Olukorda, kus tuleb natuke rohkem rabelda ja kus puhaskasumid nii kiiresti ei kasva, nimetatakse nüüd kriisiks. Kui vaadata tööstusettevõtteid, siis tundub, et neil polegi keskeltläbi nii hull.
    Võib-olla ei olegi negatiivsed signaalid nii halvad, «pigistamist» on vahel vajagi: pangad ei anna enam kindlasti nii lihtsalt laene, hakkavad krediteerima rohkem eksportijaid. Taastuvad majandusesisesed proportsioonid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.