Valitsus ja põllumajandustootjad ei jõua kokkuleppele

Poole toetussummast kavatseb valitsus eraldada otsetoetustena. Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütles, et tootjaid ei huvita, kust valitsus selle raha võtab. «See on meie tulude puudujääk, mis tekib sellest, et tootjad ei suuda võistelda subsideeritud importtoodanguga,» ütles Nurm.

Põllumeeste sõnul on tänavuaastase piima ja teravilja kokkuostuhindade kiire languse üheks põhjuseks otsetoetuste maksmine. «Riiklik toetus on saanud ettekäändeks meile vähem maksta,» ütles teraviljakasvataja Arnold Põldmäe.

Kaul Nurm kinnitas, et kokkuostuhinnad võivad tõepoolest toetuste maksmise ettekäändel veelgi langeda. «Sellepärast küsisimegi valitsuselt toetust ühistutele,» lisas Nurm.

Põllumajandustootjad nõuavad järgmisest aastast otsetoetusi peale teraviljakasvatajate ja lehmapidajate veel liha- ja noorveiste, emiste, lammaste ning kitsede kasvatajatele, kartuli- ja köögiviljakasvatajatele ning linnukasvatusele.

Valitsus on nõus järgmisel aastal andma toetust kõikidele neile tegevusvaldkondadele, v.a kartuli-, köögivilja- ja linnukasvatus.

Kokku on valitsus otsetoetustena nõus põllumeestele järgmisel aastal maksma 240 miljonit krooni.