Infosüsteemi arendus sarnaneb maja ehitamisega

Pole midagi segasemat kui in-fosüsteem. Proovides midagi hoomamatut suruda rahalistesse ja ajalistesse raamidesse tekib raskusi. Praeguseks omab enamik Eesti firmasid sellist kogemust, kus infosüsteemide arendamine on läinud rohkem maksma, kui algul arvati, ja valmis pole need saanud võib-olla et praegugi.

Infosüsteemide arendamise uuringud on näidanud suurt sarnasust maja ehitamisega. Eestit eristab muust maailmast see, et maja ehitamisel peetakse loomulikuks detailplaneeringu tegemist, infosüsteemide arendamisel püütakse aga selle arvel kokku hoida.

Maja ehitamisel on esmane töö arhitektiga, kes selgitab kliendi funktsionaalsed vajadused koos mugavus- ja ilukomponentidega ning esitab kliendile sobivaima lahenduse. Infosüsteemide disainimisel on esimeseks faasiks töökorralduslike nõuete kirjeldamine. Kui organisatsioonis on eelnevalt äriprotsessid (või protseduurireeglid) fikseeritud käsiraamatuna, saab lihtsate täiendustega saavutada nõutud olukorra. Sellest tööst sõltub oluliselt järgmiste etappide sisu.

Ehitusinseneride ülesanne on leida sobivad konstruktsioonid, materjalid ja infrastruktuuri muud komponendid ning need omavahel kokku sobitada. Infotehnoloogia valdkonnas on tehnilisteks momentideks arvutid, võrgud, andmebaasilahendused, tarkvara jms, ning ka meetodid tulemuse saavutamisel.

Juuresolev skeem iseloomustab rahalise ja ajalise faktori kõikumist sõltuvalt projekti faasist. Alustades ideega ja soovides kulutada 100 000 krooni, võib projekti maksumus optimistliku läbimise korral olla 25 000 krooni ja pessimistlikul juhul 400 000 krooni. Planeerides projekti pikkuseks 100 päeva, võib optimistlik projekti läbimine toimuda 60 päevaga, pessimistlikul juhul aga 160 päevaga.

Projekti edenedes käärid vähenevad ning detailspetsifikatsiooni faasis on kõikumine ka majanduslikust seisukohast vastuvõetav. Pärast planeeritud muudatuse teostamist saame täpselt öelda, palju projekt maksma läks ja aega võttis.

Projektikulude jaotust silmas pidades moodustab planeerimine tavaliselt kuni 20% kogu projekti maksumusest, realiseerimise faasis tehakse ülejäänud kulutused. Kuid arvestades võimalusega suruda need 80% kuludest vastuvõetavatesse piiridesse, tasub planeerimise etapp kindlasti ära. Targad insenerid pööravad juba algusjärgus tähelepanu halduskuludele. Halb projekteerimine toob kaasa infosüsteemide aegluse, kasutuse keerukuse või mittevajalike komponentide soetamise, rääkimata lisakulutustest ja aja raiskamisest.