• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infosüsteemi arendus sarnaneb maja ehitamisega

    Pole midagi segasemat kui in-fosüsteem. Proovides midagi hoomamatut suruda rahalistesse ja ajalistesse raamidesse tekib raskusi. Praeguseks omab enamik Eesti firmasid sellist kogemust, kus infosüsteemide arendamine on läinud rohkem maksma, kui algul arvati, ja valmis pole need saanud võib-olla et praegugi.
    Infosüsteemide arendamise uuringud on näidanud suurt sarnasust maja ehitamisega. Eestit eristab muust maailmast see, et maja ehitamisel peetakse loomulikuks detailplaneeringu tegemist, infosüsteemide arendamisel püütakse aga selle arvel kokku hoida.
    Maja ehitamisel on esmane töö arhitektiga, kes selgitab kliendi funktsionaalsed vajadused koos mugavus- ja ilukomponentidega ning esitab kliendile sobivaima lahenduse. Infosüsteemide disainimisel on esimeseks faasiks töökorralduslike nõuete kirjeldamine. Kui organisatsioonis on eelnevalt äriprotsessid (või protseduurireeglid) fikseeritud käsiraamatuna, saab lihtsate täiendustega saavutada nõutud olukorra. Sellest tööst sõltub oluliselt järgmiste etappide sisu.
    Ehitusinseneride ülesanne on leida sobivad konstruktsioonid, materjalid ja infrastruktuuri muud komponendid ning need omavahel kokku sobitada. Infotehnoloogia valdkonnas on tehnilisteks momentideks arvutid, võrgud, andmebaasilahendused, tarkvara jms, ning ka meetodid tulemuse saavutamisel.
    Juuresolev skeem iseloomustab rahalise ja ajalise faktori kõikumist sõltuvalt projekti faasist. Alustades ideega ja soovides kulutada 100 000 krooni, võib projekti maksumus optimistliku läbimise korral olla 25 000 krooni ja pessimistlikul juhul 400 000 krooni. Planeerides projekti pikkuseks 100 päeva, võib optimistlik projekti läbimine toimuda 60 päevaga, pessimistlikul juhul aga 160 päevaga.
    Projekti edenedes käärid vähenevad ning detailspetsifikatsiooni faasis on kõikumine ka majanduslikust seisukohast vastuvõetav. Pärast planeeritud muudatuse teostamist saame täpselt öelda, palju projekt maksma läks ja aega võttis.
    Projektikulude jaotust silmas pidades moodustab planeerimine tavaliselt kuni 20% kogu projekti maksumusest, realiseerimise faasis tehakse ülejäänud kulutused. Kuid arvestades võimalusega suruda need 80% kuludest vastuvõetavatesse piiridesse, tasub planeerimise etapp kindlasti ära. Targad insenerid pööravad juba algusjärgus tähelepanu halduskuludele. Halb projekteerimine toob kaasa infosüsteemide aegluse, kasutuse keerukuse või mittevajalike komponentide soetamise, rääkimata lisakulutustest ja aja raiskamisest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tänast Tallinna börsi tõusu vedas Enefit Green
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.