Sidekontsernid müüki

Eeloleval sügisel loodavad mitme riigi valitsused riigikassat täita sidemonopolide osalise erastamisega. Soome, Poola, Venemaa ja ?veits tahavad aktsiate müügist kokku saada 140--160 miljardit Eesti krooni.

Pärast seda, kui Brasiilia valitsus sai telesidekontserni Telebras osalisest erastamisest kokku üle 110 miljardi krooni, on «telepalavik» nakatanud ka teisi riike. Brasiilias ületas müügihind pakkumise alghinna 30%.

Eelmisel nädalal teatas Soome valitsus, et müüb oktoobris 20% riikliku telekommunikatsioonifirma Sonera aktsiatest. Soome sideministri Matti Aura sõnul plaanib riik kahes jaos erakätesse müüa 51% Sonera aktsiatest. Soome pankade hinnangul ulatub kontserni väärtus 75--95 mld kroonile.

Osalust pakutakse nii väikeaktsionäridele kui kodu- ja välismaistele suurinvestoritele.

Sonera on järjekorras teine sidekontsern, mis Põhjalas erastatakse. Möödunud aasta sügisel müüs Taani riik oma viimase 42,7% osaluse USA sidekontsernile Ameritech 44 mld krooni eest.

Vene valitsus kavatseb sel sügisel erastada 25% riiklikust telesidekontsernist Svjazinvest, millele kuulub 85 regionaalset operaatorfirmat. Aktsiate alghinnaks kinnitas valitsus sel nädalal 14,9 mld krooni, millest vähemalt 7,4 mld tuleb ettevõttesse investeerida.

Aasta tagasi müüs riik 25% aktsiatest Küprosel registreeritud pangakonsortsiumile 25 mld krooni eest. Tehing vallandas poliitilise tormi, kui ilmnes, et selle taga oli USA finantsist George Soros koos Vene tööstus- ja finantsgrupiga Onexim.

Ka ?veitsi valitsus on teatanud plaanist müüa 49,9 protsenti riikliku telekontserni Swisscom aktsiatest. Tehingust loodetakse laekuvat 94 miljardit krooni.

Norra ja Rootsi on erastamisega Euroopas viimased. Ilmselt on järgmine erastamine Skandinaavias Fääri saartel, kus valitsus soovib sidekontserni erakätesse anda. DN-REUTERS-ÄP