Hansaerakond

Oleks positiivne, kui Mõis või Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv näiteks ministriametisse asuvad või järgmistel valimistel mõne erakonna ridades riigikogusse pürgivad. Praegu koos käiva parlamendi liikmete hulgas on vähe neid, kes majandusele kompleksselt lähenevad või äris toimuvat mõistavad.

Samuti on hansapankurite majandushuvid läbipaistvamad kui mõnede poliitikute, näiteks Tiit Vähi, omad.

Seni on poliitikuid üritatud mõjutada ja suunata varjatult. Näiteks sokutasid hansapankurid pangas töötanud Hardo Pajula peaminister Vähi majandusnõunikuks, makstes talle pärast nõuniku kohale asumist palka edasi.

Ka Ühispank on varjatult poliitikuid ja ametnikke mõjutanud, viies neid turismireisile või korraldades aktsiaemissioone.

Seega ei tohiks midagi halba olla, kui üks pank oma huvisid avalikult deklareerib ja poliitikutele mõju avaldada püüab.

Hansapanga juhtide soov on, et pangal läheks hästi ja see tähendab, et ka panga klientidel, kelleks on suur osa Eesti ettevõtetest ja eraisikutest, läheks samuti hästi.

Kui Hansapank hakkab senisest rohkem mõjutama sisepoliitikat, siis võib loota, et valitsuse ja riigikogu tegevus muutub ettevõtjasõbralikumaks.

Samas on aga olemas oht, et Hansapank peab silmas ainult oma kitsaid huve, mis ei pruugi langeda kokku ühiskonna huvidega. Seda näitas vaidlus õppelaenu väljastamise ümber.