Hansaerakond

Hansapanga juhatuse esimehe Jüri Mõisa teatel kavatseb Hansapank rohkem sekkuda ühiskonnaprobleemide lahendamisse ning hakata mõjutama sisepoliitikat.

Samas näitas Mõis oma suhtumist valitsusse, öeldes, et mingit edasiminekut pole kolme aasta jooksul majanduses toimunud.

Äripäeva arvates ei ole midagi halba, kui Hansapanga või mõne teise mõjuka ettevõtte juhid hakkavad aktiivsemalt poliitikas kaasa lööma. Halb on aga see, et Mõis üritab poliitikat teha Hansapanga, mitte enda nimel.

Oleks positiivne, kui Mõis või Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv näiteks ministriametisse asuvad või järgmistel valimistel mõne erakonna ridades riigikogusse pürgivad. Praegu koos käiva parlamendi liikmete hulgas on vähe neid, kes majandusele kompleksselt lähenevad või äris toimuvat mõistavad.

Samuti on hansapankurite majandushuvid läbipaistvamad kui mõnede poliitikute, näiteks Tiit Vähi, omad.

Seni on poliitikuid üritatud mõjutada ja suunata varjatult. Näiteks sokutasid hansapankurid pangas töötanud Hardo Pajula peaminister Vähi majandusnõunikuks, makstes talle pärast nõuniku kohale asumist palka edasi.

Ka Ühispank on varjatult poliitikuid ja ametnikke mõjutanud, viies neid turismireisile või korraldades aktsiaemissioone.

Seega ei tohiks midagi halba olla, kui üks pank oma huvisid avalikult deklareerib ja poliitikutele mõju avaldada püüab.

Hansapanga juhtide soov on, et pangal läheks hästi ja see tähendab, et ka panga klientidel, kelleks on suur osa Eesti ettevõtetest ja eraisikutest, läheks samuti hästi.

Kui Hansapank hakkab senisest rohkem mõjutama sisepoliitikat, siis võib loota, et valitsuse ja riigikogu tegevus muutub ettevõtjasõbralikumaks.

Samas on aga olemas oht, et Hansapank peab silmas ainult oma kitsaid huve, mis ei pruugi langeda kokku ühiskonna huvidega. Seda näitas vaidlus õppelaenu väljastamise ümber.

Kindlasti ei meeldi päris kõigile Hansapanga omanikele see, et pank võib muutuda Hansaerakonnaks. Aktsionäride poliitilised huvid ja eelistused ei ole kindlasti ühesugused ning sellepärast ei saagi üks avalik ettevõte poliitikasse sekkuda.

Oleks parem, kui ettevõtjad sekkuksid poliitikasse ja ühiskonnaprobleemide lahendamisse firmasid koondavate organisatsioonide -- kaubandus-tööstuskoda, suurettevõtete assotsiatsioon -- kaudu. Seni on selliste organisatsioonide tegevus olnud üsna tagasihoidlik ja uimane.

Selle asemel, et teatada Hansapanga tulekust poliitikasse, võiksid hansapankurid mõelda, kuidas muuta ettevõtete ühendused mõjuvõimsamaks.

Hansapanga juhid peavad tegutsema eeskätt aktsionäride huvides. Mõisa poliitilised ambitsioonid peaksid tegema panga omanikke ettevaatlikuks, sest poliitika ja pangajuhtimine on mõlemad piisavalt keerulised ning tõsised tegevused, et neid oleks võimalik paralleelselt hästi teha.