Analüütikute sõnul jälgitakse Läti puhul eelkõige jooksevkonto defitsiiti, mis aasta esimeses kvartalis ulatus 5,9 protsendini SKTst, ning tihedaid kaubandussidemeid viimase aja rängimasse majanduskriisi langenud Venemaaga.
Sellest hoolimata näitab riigi 7,6% SKT kasv esimeses kvartalis koos edusammudega inflatsiooni ohjeldamisel seda, et majandus areneb hoogsas, kuid mitte liiga kiires tempos.
«Läti on tänaseks jõudnud Kesk- ja Ida-Euroopa juhtivate reformiriikide hulka,» ütles Dimitri Demekas, rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Lätis.
«Ainus suurem mure on jooksevkonto defitsiit, kui see edaspidi veelgi suurenema peaks,» ütles Demekas.
Valitsus on kaalunud spetsiaalse reservfondi moodustamist eelarve ülejäägi arvel, mille abil defitsiiti finantseerida, kui see ületab 10 protsenti SKTst.
Lisaks on nii valitsus kui keskpank tunnustust pälvinud oma konservatiivse fiskaal- ja monetaarpoliitikaga. Välislaenude võtmisel on oldud ettevaatlik ning jooksev eelarveaasta on juba teine aasta ilma defitsiidita.
Merita panga ökonomisti Mika Erkkila hinnangul on Läti kommunismijärgses Euroopas juhtivate reformaatorite hulgas seni teenimatult kahe silma vahele jäänud. «Vähemalt fundamentaalnäitajatelt näib Läti majandus olevat Balti riikidest kõige paremas vormis,» ütles Erkkila.
Nomura arenevate turgude peastrateeg Sonja Gibbs annab Läti majanduse fundamentaalnäitajatele kõrge hinnangu, kuid möönab, et riigil tuleb veel kõvasti pingutada.
«Üks puudusi on selles, et Läti ei ole nende riikide hulgas, kes on kiiresti liikumas Euroopa Liidu poole,» ütles Gibbs.
«Teine on see, et sidemed Venemaaga on endiselt väga tugevad. Venemaal toimuv tõmbab kaasa ka Balti riigid,» jätkas ta.
Läti, kes koos nn teise e?eloni riikidega ei saanud kutset liitumisläbirääkimistele, võib järjekorras edeneda, kui EL aasta lõpus kandidaatriikide positsioonid uuesti läbi vaatab.
Hetkel kuum
7 kontrollküsimust: kas käitud ettevõtjana õigesti?
Analüütikute sõnul pole aga Läti probleemid Venemaaga selleks ajaks veel lahenenud.
Vene majanduskriis ja diplomaatiline vaidlus Moskva ja Riia vahel on jahutanud ka välisinvestorite huvi Läti firmade aktsiate vastu, mis on tänavu kaotanud enam kui poole oma väärtusest.
Kohalike maaklerite hinnangul ei suuda Läti head majandusnäitajad börsi kergitada ilmselt seni, kuni ebakindlus Venemaal püsib.
«Kuni rubla kukub ning Vene majandus variseb, ei usalda investorid tulla naaberturule ja osta Läti aktsiaid,» ennustavad analüütikud. REUTERS-ÄP