• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisinvestorid kaotasid palju

    Venemaa vahetab 40 miljardi dollari väärtuses lühiajalisi valitsuse võlakirju (GKO) ja föderaalseid laenukohustusi (OFZ) pikemaajalisteks rublades või dollarites nomineeritud võlakirjadeks, et vähendada võlgade teenindamise kulusid, mis ähvardasid valitsuse eelarve lõhki ajada.
    Investoritele pakutakse enne järgmise aasta lõppu tagasiostmisele kuuluvate võlakirjade vahetamiseks mitut varianti -- vahetada võlakirjad kolme- kuni viieaastaste 20--30protsendilise tulususega rublavõlakirjade vastu, pikema tagasiostutähtaja ja madalama tulususega dollarivõlakirjade või deposiidi sertifikaatide (CD) vastu.
    Võlakirjad vahetatakse uute vastu kuu aja jooksul alates eilsest. Valitsus võib rakendada piiranguid uute võlakirjade sekundaarturule.
    Investorid, kes tahavad realiseerida uued võlakirjad enne tagasiostmistähtaega, saavad kätte 5 protsenti nende nimiväärtusest, ülejäänu reinvesteeritakse uutesse võlakirjadesse.
    Uute kolmeaastaste kupongvõlakirjade aastane intressimäär on 30 protsenti ning nelja-aastaste kupongvõlakirjade intressimäär esimesel kolmel aastal samuti 30 protsenti, neljandal aastal aga langeb see 25 protsendile; viieaastaste võlakirjade intressimäär on viimasel aastal 20 protsenti.
    Need investorid, kes otsustavad vahetada vanad rublavõlakirjad uute dollarivõlakirjade vastu, saavad kätte vaid 20 protsenti vanade rublavõlakirjade nimiväärtusest.
    Ka intressimäärad on dollarivõlakirjadel madalamad -- kõigest 5 protsenti ning tagasiostmistähtaeg on 2006. aasta.
    Vanade rublavõlakirjade vahetamisel dollarivõlakirjadeks võetakse nimiväärtuse arvutamisel aluseks võlakirjade keskmine hind rublades 14. augustil ehk enne rubla devalveerimist ning vahetatakse dollariteks keskmise ametliku rubla vahetuskursiga 17.--26. augustini.
    Investorid võivad vahetada ka rublavõlakirjad riikliku hoiupanga Sberbanki emiteeritud CDdeks samadel tingimustel, mis uutel rublavõlakirjadel.
    Välisinvestorid on pärast teisipäeva õhtul avaldatud Venemaa sisevõla konverteerimise tingimusi oma kaotused kokku arvestanud ning leidnud, et need on kardetust suuremad.
    Osa lääne analüütikuid leiab, et võlakirjade konverteerimine on sisuliselt võlakohustuste rikkumine, mis õõnestab kreeditoride usaldust Venemaa vastu pikkadeks aastateks. Teised leiavad, et tingimused olid oodatust paremad.
    «GKOdesse investeerinud oleksid tahtnud küll näha veidi paremaid tingimusi, kuid on hea, et nad otsustasid välisinvestoreid mitte diskrimineerida,» ütles Planecon Inc analüütik Matthew Sherwood.
    Lääne analüütikute hinnangul on välisinvestorite käes umbes 11 miljardi dollari väärtuses vanu Vene rublavõlakirju. Samas pole kindel, kas avalikustatud tingimustel on piisav poliitiline toetus, mis hilisemad muudatused välistab. INTERFAX-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Euroopa aktsiaturud taastuvad eelmise nädala järsust langusest Baltikumis langus
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Uut koroonatüvi leidub 38 riigis
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).