Halb ilm rikub saagi

Kui septembri jooksul ilm ei parane, siis on tõenäoline, et Soome põllumehed hakkavad riigilt nõudma kahjude korvamise katteks 1,3--3,9 miljardit krooni. Eelarves on selleks otstarbeks olemas üksnes 144 miljonit krooni.

Soome põllumajandus- ja metsatööstusministeeriumist teatati, et Euroopa Liidust automaatselt abi pole loota, sest seal puudub hävinud saagi kompenseerimise süsteem. Raha on võimalik saada ainult poliitilise otsuse alusel.

Lõplikud kahjud määratakse kindlaks alles novembris. Praeguste vaatluste järgi on saagi hulk ja kvaliteet alanenud peaaegu kogu riigis. Kahjude määramise aluseks võetakse 1987. aasta, mil 75 000 talus läks saak hukka 975 000 hektaril, mis moodustas poole Soome põllumaast.

Kogukahjuks hinnati tol aastal 4,98 miljardit krooni, millest talunikele maksti muu hulgas omavastutust vähendades 3,9 miljardit krooni. Selle aasta kahjude ja riigile esitatava arve suuruse määramist raskendab see, et vilja hind on praegu madalam kui 1987. aastal.

Läti põllumajandus on tänavu kokkuostuhindade languse, kütuse kallinemise ja halbade ilmastikuolude tõttu saanud kahju ligi 43,5 miljonit latti ehk ca miljard Eesti krooni. Läti talurahva ühendus soovitab kuulutada maapiirkondades välja erakorraline olukord.

Põllumajandusministeeriumi andmetel on viljakasvatuse mahtude vähenemise ja kokkuostuhindade languse tõttu teraviljakasvatajad tänavu kahju saanud 531,2 miljonit krooni ja kartulikasvatajad 128,7 miljonit krooni.

Halva ilma tõttu kehva teraviljasaagiga jääv Valgevene tahab tänavu kahekordistada vilja importi, teatas Valgevene põllumajandusminister eile. Valgevene tahab tänavu sisse osta 1,5 miljonit tonni söödateravilja.

Ministri sõnul ei suudeta tänavu koristada planeeritud 6,3 miljonit tonni teravilja. Ministri andmeil on seni koristatud 4,5 miljonit tonni ehk 77% kogu saagist. Keskmine hektarisaak on 2,34 tonni. REUTERS-ETA-KL-ÄP