• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koostöö puudumine tekitab paanika

    Augusti viimastel nädalatel tõusis lärm tollitransiidi eeskirja ümber. Ajakirjandusest jäi mulje, et septembrist kehtestatav eeskiri ja selle kahjulikkus avastati kaks nädalat enne eeskirja jõustumist.
    Vähemasti tolliseaduste ettevalmistamisel ministeeriumid ettevõtjatega koostööd ei tee.
    Ekspedeerijate protestikirja rahandusministeeriumile ja tolliametile põhjustas teadmatus. Ekspedeerijad hoiatasid kirjas, et eeskirja rakendamine toob kaasa hinnatõusu transpordis, sest eksport- ja transiitkauba vedamiseks on edaspidi vaja erinevaid autosid. Pärast Äripäevas ilmunud artiklit saatis tolliamet ekspedeerijatele vastukirja, milles leiab eeskirjale tõlgenduse, et transiit- ja eksportkaupa võib endiselt ühes kaubaruumis vedada, kui on täidetud eeskirjaga täpsustatud nõuded nende kaupade deklareerimisel.
    Arusaamatus oleks lahenenud rahulikult töö käigus, kui rahandusministeeriumist valitsusse saadetud eelnõu oleks eelnevalt näidatud ka ekspedeerijatele.
    Ka ekspedeerijad märkasid oma probleeme viimasel minutil. Eeskiri oli vastu võetud ja Riigi Teatajas ilmunud juba mais. Ekspedeerijad saatsid kirja oma probleemidest alles augusti keskel, kui eeskirja jõustumiseni oli jäänud kaks nädalat. Mida mõtlesid nad eelnevad kaks kuud?
    Tollitransiidi eeskirja kehtestamise lükkas lõpuks edasi Eesti Raudtee oskuslik manipuleerimine ettevõtjatega. Tollitransiidi eeskirjas sätestatud nõude järgi peab Eesti Raudtee hakkama vastutama raudteel veetavate transiitkaupade jõudmise eest sihtkohaks märgitud tollijaama. On arusaadav, et Eesti Raudteele on vastumeelne täita eeskirja, mis nõuab temalt 300 uue inimese töölevõtmist ja kaks miljonit krooni kuus lisakulutusi. Rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marek Uusküla kinnitusel istuti tolli ja Eesti Raudtee esindajatega koos korduvalt. Paraku ei suudetudki isekeskis kompromissideni jõuda. Viimases hädas kuulutas Eesti Raudtee teda ähvardavast ohust ajakirjandusele. Sealt said nädal enne eeskirja jõustumist transiidiettevõtted teada, et neid ohustab printsipaalitasu pea kahekordne tõus. Neli päeva enne eeskirja jõustumist istusid teede- ja sideminister ja Eesti Raudtee lõpuks ettevõtjatega ühise laua taha olukorda arutama. Eesti Raudteel läks õnneks -- ettevõtjate lärm sundis valitsust eeskirja kehtestamine edasi lükkama järgmise aasta algusesse.
    Seadusaktide eelnõude koostamisel peab tegema koostööd ka ettevõtjatega, keda uus õigusakt mõjutab. On selge, et iga ettevõtja käest eraldi ei jõua arvamust küsida. Kuid on olemas ühendorganisatsioonid -- Eesti ekspedeerijate assotsiatsioon, Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon, transiidikomisjon (kuhu kuuluvad nii riigi kui ka ettevõtjate esindajad). Koostööga saab vältida viimase hetke paanikat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Toompark: üüriturule mahub veel 1500 korterit
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Investor Toomase konverentsil rääkisid kinnisvara eksperdid nii elukondlikust kui ka ärikinnisvarade suundadest ning leitakse, et kinnisvarasektoris on ees veel kasvuruumi ning karuturul võiks leida just sealt varju.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.