Koostöö puudumine tekitab paanika

Arusaamatus oleks lahenenud rahulikult töö käigus, kui rahandusministeeriumist valitsusse saadetud eelnõu oleks eelnevalt näidatud ka ekspedeerijatele.

Ka ekspedeerijad märkasid oma probleeme viimasel minutil. Eeskiri oli vastu võetud ja Riigi Teatajas ilmunud juba mais. Ekspedeerijad saatsid kirja oma probleemidest alles augusti keskel, kui eeskirja jõustumiseni oli jäänud kaks nädalat. Mida mõtlesid nad eelnevad kaks kuud?

Tollitransiidi eeskirja kehtestamise lükkas lõpuks edasi Eesti Raudtee oskuslik manipuleerimine ettevõtjatega. Tollitransiidi eeskirjas sätestatud nõude järgi peab Eesti Raudtee hakkama vastutama raudteel veetavate transiitkaupade jõudmise eest sihtkohaks märgitud tollijaama. On arusaadav, et Eesti Raudteele on vastumeelne täita eeskirja, mis nõuab temalt 300 uue inimese töölevõtmist ja kaks miljonit krooni kuus lisakulutusi. Rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marek Uusküla kinnitusel istuti tolli ja Eesti Raudtee esindajatega koos korduvalt. Paraku ei suudetudki isekeskis kompromissideni jõuda. Viimases hädas kuulutas Eesti Raudtee teda ähvardavast ohust ajakirjandusele. Sealt said nädal enne eeskirja jõustumist transiidiettevõtted teada, et neid ohustab printsipaalitasu pea kahekordne tõus. Neli päeva enne eeskirja jõustumist istusid teede- ja sideminister ja Eesti Raudtee lõpuks ettevõtjatega ühise laua taha olukorda arutama. Eesti Raudteel läks õnneks -- ettevõtjate lärm sundis valitsust eeskirja kehtestamine edasi lükkama järgmise aasta algusesse.

Seadusaktide eelnõude koostamisel peab tegema koostööd ka ettevõtjatega, keda uus õigusakt mõjutab. On selge, et iga ettevõtja käest eraldi ei jõua arvamust küsida. Kuid on olemas ühendorganisatsioonid -- Eesti ekspedeerijate assotsiatsioon, Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon, transiidikomisjon (kuhu kuuluvad nii riigi kui ka ettevõtjate esindajad). Koostööga saab vältida viimase hetke paanikat.