Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Täistehtud kompass

    Juba paar kuud võetakse ajakirjanduses ägedalt sõna põllumajandustootjatele riikliku toetuse andmise teemal. Tegemist on kurtide konverentsiga, kus igaüks räägib teiste argumente kuulamata (mõistmata). Iga sõnavõtja pakub Eesti majanduspoliitika laevukesele oma kurssi, mis tundub tema enda argumentide süsteemis ainuõige. Üldine silmapiir piirdub libaliberalistlikel sõnavõtjatel ainult oma ninaotsaga.
    Kahtlusi ei tekita põllumajandustootjate arvutused -- põllumajandus kaotab 1999. a kõlvatu väliskonkurentsi ja kodumaiste monopolide röövpoliitika tulemusena üle kahe miljardi krooni. Selle kahju on tekitanud küündimatu libaliberalistlik majanduspoliitika ja seetõttu nõutakse õigusega nende kahjude hüvitamist just nimelt riigi poolt.
    Erinevalt Laari-Tarandi maaelu laostavatest valitsustest on praegune valitsus maaerakondade mõjul vähemalt teadvustanud maaelu probleemide teravuse. Paraku ei ole aga riigieelarve tõepoolest kummist. Nii laiutabki põllumajandusminister Andres Varik põllumajandustootjatega läbirääkimistel ainult kurvalt käsi -- üle 730 miljoni krooni ehk üle kolmandiku kahjust ei suuda valitsus riigieelarvest kompenseerida. Põllumajandustootjate ja esimese maaelu arengut toetava valitsuse õnnetu vastasseis annab rohkelt kõneainet igat liiki libaliberaalsetele kiibitsejatele. Eesti Pank on kuus aastat ajanud ühte ja sama joru -- ainult pangandusele antavad maksusoodustused ja dotatsioonid on liberaalsed (vajalikud), põllumajanduse kaitsmine kõlvatu konkurentsi või panganduskrahhide eest kujutab endast lubamatut sotsialismi. Maksuameti pealik esines saalomonliku tarkusega -- kuna põllumajandusest ei laeku makse, on tegemist varimajandusega, mida ei tohi riik toetada. See, et põllumajandustootja tulud on kadunud impordi vahendajate ja tööstusmonopolide tasku ja sealt offshore-firmade kaudu olematusse haihtunud, ei ole maksuametnike teadvusesse jõudnud.
    Põllumajandusest võtab sõna ka ajakirjanik K. Tarand, kelle teadmised selles osas paistavad piirduvat lehma ja liblika eristamise võimega. Ta püüab jätta muljet, nagu tuleks põllumajandust abistada põllumeeste küündimatuse, mitte libaliberalistliku majanduspoliitika pankroti tõttu. Loomulikult tundub talle õiglane rahva vaimu sandistava ajakirjanduse vabastamine käibemaksust.
    Tartu Veevärgi juht julges arvata, et põllumajandust ei tohiks toetada, sest need ei oskavat majandada. Tartu Veevärk on Eesti krooni tulekust saadik kergitanud teenuste hinda kaks-kolm korda keskmisest inflatsioonist kiiremini. Ilmselt peab monopolettevõtte juht sellist tarbijate röövimist majandamiseks. Põllumajandussaaduste turul valitseb tihe konkurents ja monopolidelt pole selles valdkonnas küll midagi õppida.
    Segadus tekkis sellest, et Eestis on põhjalikult täis tehtud turumajanduses majanduspoliitikale suunda näitav kompass. Selle nõel näitab turumajanduses konkurentsitingimuste võrdsuse põhjanaelale.
    Praegune valitsus seadis end aga ise sellesse rumalasse olukorda. Sel ajal kui osa koonderakondlikest vikerkaarevärvilistest ministritest poliitilise kõhulahtisusega nurga taga kükitas (nende seas välisminister Ilves), tõstis teine osa neist poliitilise põiepeetuse piinades käe kõlvatut väliskonkurentsi ohjeldavate tasakaalustustollide kehtestamise vastu. Enne tasakaalustustollide mahahääletamist oleks Koonderakond pidanud endale aru andma, et subsiidiumide osas ei suuda Eesti kunagi võistelda rikaste ELi riikidega.
    Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Stroomi ranna suplusalalt avastati raske kütteõli reostus
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
Bolt läheb Soomes kolmandale katsele
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.