Skisofreeniline tubakapoliitika

Selle aasta riigi-eelarves on tubakaaktsiisi laekumiseks planeeritud 628 miljonit krooni. Aasta esimese seitsme kuu tegelik laekumine oli vaid 259 miljonit ehk 41% eelarvelisest mahust. Kui isegi arvestada praktikat, mille kohaselt aasta lõpus aktsiisimaksu laekumine reeglina paraneb, jääb riik tänavu ikkagi ilma peaaegu 160 miljonist kroonist. Kui kehtestatakse uued valitsuse väljapakutud tubakaaktsiisi määrad, võib riik 1999. aastal kaotada tubakaaktsiisi ja käibemaksu laekumata jäämise tõttu juba ligi 450 miljonit krooni.

Eesti seadusandjad võiksid õppust võtta Läti ja Rootsi kogemusest, neis riikides vähendati hiljuti salakaupmehi nuumanud aktsiise.

Peagi riigikokku jõudva tubakaseaduse eelnõu autorid viitavad sagedasti Euroopa Liidu direktiividele ja räägivad Soome tubakaseaduse eeskujust. Kuid ühegi Euroopa riigi ning veel vähem Euroopa Liidu seadustik ei keela filtrita sigarette. Seadused räägivad ikkagi mõõdetavatest ja kontrollitavatest suurustest, nagu sigarettide tõrva- ja nikotiinisisaldus.

Kuid kuidas üldse defineerida filtrit? Tegemist on ju eri sigaretimarkide puhul väga erineva koostise ja pikkusega osisega. Enamasti on filtri funktsiooniks takistada tubakakübemete sattumist suhu, mitte aga suitsus olevat tõrva või nikotiini kinni pidada. Ning millistel kaalutlustel üldse soovitakse keelata filtrita sigaretid? Kui motiiviks on nende väidetavalt suurem kahjulikkus tervisele, siis tuleks analoogselt keelata viin, et soosida õlle ja veini tarbimist. Veelgi kummalisem on soov keelustada ka suitsuvaba tubakas (näiteks närimistubakas), mis ei tekita suitsetajaga/närijaga ühes ruumis viibijale mingisuguseid komplikatsioone.

Swedish Match on valmis vähendama Priima sigarettide tõrva- ja nikotiinisisaldust Euroopa Liidu ja meie planeeritava tubakaseaduse nõuete järgi. Kuid nõue filtrita sigaretid Eestis üldse ära keelata on ilmselge ja jõhker vabasse konkurentsi ning väljakujunenud tarbimisharjumustesse sekkumine.

Raigo Roosve on Swedish Match Eesti ASi peadirektor