- OMX Baltic−0,27%319,41
- OMX Riga1,09%981,68
- OMX Tallinn−0,04%2 227,75
- OMX Vilnius−0,36%1 507,83
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 100−0,6%10 478,51
- Nikkei 225−0,92%70 035,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,74
- OMX Baltic−0,27%319,41
- OMX Riga1,09%981,68
- OMX Tallinn−0,04%2 227,75
- OMX Vilnius−0,36%1 507,83
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 100−0,6%10 478,51
- Nikkei 225−0,92%70 035,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aktsiafondide kogumaht on aastaga kukkunud 10 korda
Fondihaldurid väidavad, et parim võimalus väike- ja keskmisele investorile raha aktsiaturule investeerimiseks on erinevad avatud tüüpi aktsiafondid. Aasta ja veidi rohkem tagasi, börsi kõrgseisus, oli ka aktsiafondidel hea põli. Klientide rohkus võimaldas alustada uutel fondidel ja ka vanadel läks hästi.
Praegu on lood teised, börsikriis on aktsiafondide mahud kokku kuivatanud ja fondihaldurite elu (oma sissetuleku said nad suures enamuses sisenemis- ja väljumistasudelt) on muutunud palju keerulisemaks.
On päris selge, et mida vähem raha liigutada, seda vähem kukkub sellest liigutajale endale. Vaadeldes avatud aktsiafondide mahtusid praegu ja aasta tagasi, on muutus küllaltki aukartust äratav. Aastaga on fondide koondportfelli maht langenud 1,046 mld kroonilt 112,08 miljonile ehk 89,3%.
Enamus fondide mahu kukkumisest langeb muidugi aktsiahindade drastilise languse arvele. On ju Tallinna börsi indeksid kaotanud aastaga oma väärtusest keskmiselt 2/3 ja Venemaa aktsiaturg on veelgi sügavamas miinuses ning Läti--Leedu puhulgi pole asi parem.
Teise poole mahtude kukkumisest on andnud fondiosakute tagasimüük. Aastaga on osakute koguarv langenud 32,3 miljonilt 13,09 miljonile ehk ligi 60%.
Fondituru kokkukuivamine on seni sundinud tegevuse lõpetama vaid ühel fondil. Peatatud on küll ka Venemaa kasvufondi tegevus, kuid see tuleneb pigem likviidsusprobleemidest, mitte mahu kadumisest. Venemaa kasvufond on üks kahest fondist, kes aastatagusega võrreldes on suutnud osakute arvu kasvatada ja on ainsana plussis aasta keskmise osakute arvuga võrreldes.
Küllalt stabiilsena on püsinud ka hetkel Balti kasvufondi järel portfellimahult teine fond, ÄP indeksi fond. Fondi maht on küll aastaga langenud, kuid väljastatud osakute arv on suurenenud. Tipptasemega võrreldes on hetke osakute arv siiski veidi üle 20 protsendi väiksem.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele