Vene rubla kokkuvarisemine ei jätnud puudutamata tooraineturgusid ka sellel nädalal. Suhkru hind nii Londoni kui ka Chicago börsidel kukkus kümne ja poole aasta madalaimale tasemele. Valge suhkru tonnihind langes 218 dollarini pärast seda, kui maakleritel tekkis kahtlus, et Euroopa Liit annab loa järjekordse 100 000 tonni suhkru ekspordiks. Nii madal pole suhkru hind olnud alates 1988. aasta veebruarist. ELi subsideeritud suhkrutonni hind on kuni 512 dollarit, mis on kaks ja pool korda maailmaturu hinnast kõrgem. Prantsusmaa ja teised Euroopa Liidu suhkru eksportijad on pidevalt saanud litsentse suhkru ekspordiks, kusjuures dotatsioonid kasvavad. Käesoleval aastal on EL eksportinud juba peaaegu 400 000 tonni, mis on kaks korda enam kui möödunud aasta sama perioodi jooksul.

Suhkrut pakutakse maailmaturul niigi palju ning iga teade uuest laadungist süvendab turul valitsevat kaost. Saksa analüütiku F. O. Lichti hinnangu kohaselt kasvab suhkru kogutoodang maailmas 1988/99. aastal 128--129 miljoni tonnini, mis on kolme-nelja tonni võrra globaalsest nõudlusest enam.

Suhkru tarbimine see-eest väheneb. Venemaa, kes on maailma üks suuremaid importijaid, on turult eemale tõmbunud juba augusti algusest saadik, s.o pärast seda, kui sealseid imporditolle tõsteti toorsuhkru osas seniselt ühelt protsendilt 75-le ja valge suhkru osas 45 protsendile (seniselt 20-lt).

Venemaa suhkrupeedi saak kahaneb käesoleval aastal 12,5--14,4 mln tonnini. Viimase 40 aasta jooksul on saak olnud väiksem vaid ühel korral. Euroopas, mis on valge suhkru peamisi tarnijaid, tõotab tulla korralik saak. Jäädes küll möödunudaastasele rekordsaagile (17,5 mln t) alla, ületab see tunduvalt Euroopa Liidu lubatud kvoote, mille tõttu võib järgmise aasta jooksul ilmuda turule 2,5 mln tonni üleliigset suhkrut. Loomulikult mõjutab see veelgi niigi madalale langenud suhkru hinda.

Prognooside kohaselt pole olulist hinnatõusu ette näha enne aastat 2000. Senine eksportöör India, kes momendil täiendab laovarusid, peaks järgmisel aastal olema taas turgudel.