Lukmani sõnul on hinnalanguses süüdi eelkõige OPECi-välised riigid, kes annavad 60% maailma naftatoodangust. Nafta hind püsib ajalooliselt nõnda madalal tasemel, sest turul valitseb nafta ülepakkumine.
Juunis leppisid OPECi liikmesmaad Viinis kokku naftatootmise vähendamises, kuid täielikult suudetakse seda lepet täitma hakata alles tulevikus. Kokku kohustusid OPECi riigid tootmist kärpima 12 kuu jooksul 2,6 miljoni barreli võrra päevas, seni on õnnestunud kärpida 1,6 miljoni barreli võrra. OPECisse mittekuuluvad riigid on lubanud oma tootmist kärpida 0,5 miljoni barreli võrra.
Need abinõud loovad eelduse maailma suurte naftatagavarade kahanemiseks ning nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, mis avab tee nafta hinna tõusule. Nafta hinna tõusu on seni pärssinud Aasia kriis, mis on nafta nõudlust järsult vähendanud.
Naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) 11 liikmesmaa naftaekspordi tulud moodustavad 1980. aasta tasemega võrreldes ainult viiendiku, kui arvestada ka inflatsiooni. DN-TS-ÄP