Korraliku infosüsteemiga võidavad firmas kõik

Lühidalt kirjeldab mõiste «objektorienteeritud» viisi, kuidas süsteem või mudel on organiseeritud. Süsteem on objektorienteeritud, kui ta soodustab objekti kohta käiva info grupeerimist. Objektorienteeritud süsteem on koostatud hulgast eraldiseisvatest objektidest ja objektidevahelistest suhetest. Peamine nõue on, et objektid sisaldaksid kogu infot enda kohta.

Objektorienteerituse eelis on eelkõige süsteemide loomise loomulikkuses, sest inimesed mõtlevad loomu poolest selliste struktuuride abil, nagu on objektid. Seega võimaldab objektorienteeritus paremini mõista probleeme ja tagab, et ka erinevad inimesed saavad süsteemist ühtemoodi aru.

Ka objektorienteeritud infosüsteemi loomine jaotatakse traditsioonilisteks etappideks. Analüüsietapis püstitatakse eesmärk ning uuritakse, mida süsteem tegema peaks. Projekteerimisetapis pannakse paika süsteemi ja objektide lõplik struktuur ja suhted. Rakendusetapis jäädvustatakse leitu lõplikult mingis programmeerimiskeeles või andmebaasisüsteemis. See etapp on võrreldes teistega suhteliselt vähetähtis ja mehhaanilisem. Kord juba loodud objektorienteeritud infosüsteemi muutmiseks ja kaasajastamiseks ei pea tegema suuri jõupingutusi. Kuna süsteem koosneb iseseisvatest objektidest, saab neid eraldi lihtsalt muuta, täiustada, vajadusel lisada uusi objekte, näidates ära nende seosed teistega.

Ettevõtte tabelid ja andmebaasid on teinud töötajad ise või on palgatud mõni programmeerija. Arvatavasti väga vähesed nendest on tuginenud infosüsteemide loomise põhimõtetele. Sellised infosüsteemid pole efektiivsed.

Korralikust infosüsteemist võidavad kõik. Näiteks tekib vähem töötlemisvigu, töötajate töö muutub efektiivsemaks, aega saab kokku hoida, reageerimisaeg on lühem, kliente teenindatakse kiiremini, juhtidel on rohkem väärtuslikku infot otsuste vastuvõtmiseks. Võib olla ka kaudset kasu, nt töötajate parem moraal, tööga rahulolu, klientide heaolu kasv jne.

- selgem süsteemi esitus