Korraliku infosüsteemiga võidavad firmas kõik

Infosüsteem on ettevõttes vajaliku info kogumise, töötlemise ja kasutamise süsteem. Selleks peetakse eelkõige arvutitel põhinevat infotöötlussüsteemi, mis toetab ettevõtte tegevust ja juhtimist.

Infosüsteemide loomiseks on välja töötatud sadu meetodeid, kuid kasutatakse ainult mõnda üksikut. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljud nendest on juba vananenud, enamik on liiga keerulised ja akadeemilised.

Traditsioonilised, funktsioonidele orienteeritud meetodid loovad süsteemi eelkõige konkreetse vajaduse põhjal, rõhuasetus on pandud süsteemi funktsionaalsusele. Tulemuseks saab küll soovitud eesmärki täitva süsteemi, kuid see on väga jäik. Eesmärkide muutumisel on sellise süsteemi ümbertegemine töömahukas. Alternatiivne võimalus on kasutada objektorienteeritud meetodeid.

Lühidalt kirjeldab mõiste «objektorienteeritud» viisi, kuidas süsteem või mudel on organiseeritud. Süsteem on objektorienteeritud, kui ta soodustab objekti kohta käiva info grupeerimist. Objektorienteeritud süsteem on koostatud hulgast eraldiseisvatest objektidest ja objektidevahelistest suhetest. Peamine nõue on, et objektid sisaldaksid kogu infot enda kohta.

Objektorienteerituse eelis on eelkõige süsteemide loomise loomulikkuses, sest inimesed mõtlevad loomu poolest selliste struktuuride abil, nagu on objektid. Seega võimaldab objektorienteeritus paremini mõista probleeme ja tagab, et ka erinevad inimesed saavad süsteemist ühtemoodi aru.

Ka objektorienteeritud infosüsteemi loomine jaotatakse traditsioonilisteks etappideks. Analüüsietapis püstitatakse eesmärk ning uuritakse, mida süsteem tegema peaks. Projekteerimisetapis pannakse paika süsteemi ja objektide lõplik struktuur ja suhted. Rakendusetapis jäädvustatakse leitu lõplikult mingis programmeerimiskeeles või andmebaasisüsteemis. See etapp on võrreldes teistega suhteliselt vähetähtis ja mehhaanilisem. Kord juba loodud objektorienteeritud infosüsteemi muutmiseks ja kaasajastamiseks ei pea tegema suuri jõupingutusi. Kuna süsteem koosneb iseseisvatest objektidest, saab neid eraldi lihtsalt muuta, täiustada, vajadusel lisada uusi objekte, näidates ära nende seosed teistega.

Ettevõtte tabelid ja andmebaasid on teinud töötajad ise või on palgatud mõni programmeerija. Arvatavasti väga vähesed nendest on tuginenud infosüsteemide loomise põhimõtetele. Sellised infosüsteemid pole efektiivsed.

Korralikust infosüsteemist võidavad kõik. Näiteks tekib vähem töötlemisvigu, töötajate töö muutub efektiivsemaks, aega saab kokku hoida, reageerimisaeg on lühem, kliente teenindatakse kiiremini, juhtidel on rohkem väärtuslikku infot otsuste vastuvõtmiseks. Võib olla ka kaudset kasu, nt töötajate parem moraal, tööga rahulolu, klientide heaolu kasv jne.

- selgem süsteemi esitus

- loomine on arusaadavam

- lihtne muuta ja täiustada

- ühe osa muutmine ei mõjuta teisi

- osade kasutatavus teistes süsteemides