Pakterminal

Ilusate sõnade taga on karm elu, kus kõik firmad peavad võitlema edu ja püsimajäämise nimel. Pakterminalil on olnud õnne, sest ettevõtte tegevuse algusaastatel andis Eesti riik välisinvesteeringutele kaheaastase maksuvabastuse, millele järgnes kolmeaastane maksusoodustus. Mitte keegi ei tea, kui edukas oleks maksusoodustuse tingimustes olnud täna näiteks AS Norma, ent Pakterminali on saatnud fenomenaalne edu.

Kahe aastaga on Pakterminal suurendanud aastase käibe 500 miljonilt kroonilt ligi miljardi kroonini. Sellel aastal tõotab firma toota 500 miljonit krooni puhaskasumit. Kui dividend välja võtta, saaks Aadu Luukas aasta lõpus kätte üle 100 miljoni krooni. Sellise tulu alusel võib Luukast pidada Eesti jõukaimaks ärimeheks.

Ent Pakterminali Eesti ja Hollandi omanikud pole firmast raha välja võtnud. Selle asemel investeerivad Aadu Luukas, Endel Siff, Alla Kanajeva (Muuga sadama endise direktori Anatoli Kanajevi abikaasa) ja Royal Pakhoed kogu kasumi edasi naftabisnisesse. Spekuleeritakse, et Pakterminal investeerib edasi Eesti Raudtee erastamisse. Luukas eitab seda, kuid peab huvi raudtee vastu põhjendatuks. «Raudtee on meie tegevuse alus,» ütleb Luukas.

«Kui meil homsest väheneks kaubakäive seitse korda, ei tähenda see veel Pakterminali pankrotti,» selgitab Aadu Luukas.

Maksusoodustuse eeliseid kogenud Aadu Luukas on veendunud, et praegu on riigil soodus hetk vähendada ettevõtete tulumaksu, mis soodustab investeerimist. Õige tulumaksu määr on 15 protsenti, seab ta paika ettevõtjale sobiliku piiri. «Siis ei tasu enam kasumit riigist välja viia,» põhjendab Luukas.

Pakterminali selle aasta kasumlikkuseks hindab Anti Oidsalu umbes 50 protsenti. «Mina arvan küll, et nende rentaablus on pigem 75 protsenti,» hindab Pakterminali tulemust Jüri Koval.

Kui Marine Bunker maksab iga tonni kütuse Eesti piirilt Tallinnasse toimetamise eest raudteele 3,4 dollarit, siis Pakterminal on raudteelt välja kaubelnud hinna 1,2 dollarit, räägib Koval.

Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütleb, et Pakterminal maksab raudteele märgatavalt enam. Juchnewitsch tunnistab, et number ei ole laest võetud ja enne tema tööleasumist neli aastat tagasi kehtis Pakterminalile tõepoolest selline tariif.

Aadu Luukase sõnul on leping raudteega sõltuvuses mahtudest ja hind langeb iga 250 000 tonni kütuse vedamise järel. Tema sõnul on see kasulik ka raudteele, sest kõrgem fikseeritud hind kompenseeritakse tuluga suurema veokäibe pealt.

Tuleval kuul läheb käiku Pak-terminali viimane järk. «Kogu territoorium on täis, ühtegi mahutit ei mahu juurde ehitama,» iseloomustab Luukas. Kokku on Pakterminal Muuga sadamasse rajatud terminaali ehitusse investeerinud 600 miljonit krooni.

Mis saab edasi? Anti Oidsalu sõnul on rahavajadus elavdanud kütuse transiiti, nii et rongid kipuvad taas raudteele kuhjuma. «Prognoosides oleme aga väga konservatiivsed,» tõdeb ta.