Tootjate soov rajada oma ühistuline tööstus põhine loogikal, mille puudumist antud plaani puhul täheldas ÄP oma juhtkirjas (04.09).
Omades töötlevat tööstust suureneb tootjate tulubaas, kapitali vool maapiirkondadesse, tekib konkurents, mis on kasulik tarbijatele.
Heidame pilgu piiri taha: näeme Soomes, Rootsis, Itaalias, Saksamaal jm tegutsemas suuri tootjatele kuuluvaid tööstusühistuid, mis on arenenud võimsateks ettevõteteks pika aja jooksul. Pole ühtki põhjendust, miks ei võiks ega peaks põllumajandusliku toorme tootjad omama tooret töötlevat tööstust. Kui keegi leiab mõne põhjenduse, andku teada.
Seoses ühistuliste tööstuste rajamisega (see juhtub igal juhul -- aasta, viie või kümne pärast) pööraksin tähelepanu veel ühele momendile.
Riigi ja ühiskonna tasandil on vajalik, et maapiirkondades tekib tugev peremeeskond, omanikkond, mitte ei muutu maarahvas lõpmatult riigilt abi vajavaks lumpeniks.
Ühistulised tööstused aitavad kaasa maarahva tulude tõusule, riigi toetuste olulisele vähenemisele ja kogu maaettevõtluse arengule. Kindlasti tõestab praeguste Kõuhknate, Pärgmäede edu Eesti ärikliima sobilikkust välisinvestoreile.
Mul on aga väga hea meel näha nende meeste kõrval sadu ja sadu sama tublisid ettevõtjaid (loe: tootjaid-tööstuse omanikke), kes tõestaksid riigi ja ühiskonna tervet ja tulevikku suunatud arengut.
Õigus on Äripäeval: tootjail on mõistlik koonduda, aga mitte niivõrd töötlejate vastu, vaid tööstuste rajamiseks, ostmiseks või rentimiseks, ühesõnaga peremeheks saamiseks, olemiseks ja jäämiseks.
Jõudu ja jaksu selleks!