Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riskianalüüs on vajalik
Riskianalüüsi kasutatakse Eestis praegu peamiselt pangandussektoris, sealgi tugevamates pankades ja kitsalt rahanduslikus tähenduses. Riskianalüüsi mõiste on tegelikkuses laiem.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid ja ELi direktiivid käsitlevad riskianalüüsi tööohutuse ja töötervishoiu seisukohalt. Objektiivse tulemuse saamiseks osalevad analüüsis ettevõtja ja töötajate esindajad. Riskianalüüsi tegemiseks koostatakse hindamisleht, kuhu kirjutatakse olemasolevad ohud ja ohud, mida soovitakse analüüsida. Ohu esinemise tõenäosuse ja tagajärje raskuse järgi määratakse riskitase. ELi riikides on aktsepteeritud ILO nõue, et töökoha riskianalüüs on ettevõtjale kohustuslik ja tuleb teha kirjalikult.
ELi riikides kindlustavad ettevõtjad oma töötajad nn sundkindlustuse korras. Kindlustusselts saab kindlustuslepingu sõlmimisel tugineda ettevõtja tehtud riskianalüüsile, kuid võib teha ka täiendava analüüsi.
Riskianalüüsi kasutatakse ka isikukaitsevahendite vajaduse määramisel ja jaotamisel. ELi ettevõtjad on välja arvutanud, et finantseerimine tööohutusse on odavam kui õnnetuse tagajärgede likvideerimine ja heastamine.