Korteri juurdeehitusel arvesta maja kaasomanikega

Kahju võib seisneda selles, et ümberehitus raskendab kaasomanikel oluliselt ühiste mõtteliste osade majandamist -- näiteks kui on takistatud juurdepääs tehnovõrkudele.

Korteriomanduse seadus (KoS) ja selle rakendussätted sätestavad korteriomandi, samuti reaalosadeks jaotatud ja vallasasjana tsiviilkäibes olevale ehitusele (erastatud elu- või mitteeluruum) uue reaalosa tekkimise juurdeehitamisel.

Korteriomand on kinnisasi ja tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Korteriomand koosneb kolmest elemendist: reaalosast (ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum/mitteeluruum- korter) ja mõttelistest osadest (korteri suurusele vastav mõtteline osa elamust ning elamualusest ja seda teenindavast maatükist).

Korteriomanditeks jaotatud kinnisasjale võib teha juurdeehituse, mis võib olla uute korteriomandite tekkimise aluseks kõigi seniste korteriomandite omanike kokkuleppe alusel. Samuti võib erastatud eluruumina/mitteeluruumina (korter) käibes olevale ehitisele, mis on vallasasi, juurdeehituse kaudu tekitada uue reaalosa kõigi seniste reaalosade omanike kokkuleppe alusel.

Uue korteriomandi kinnistamiseks on vaja notariaalselt tõestatud kinnistamisavaldust, milles näidatakse seniste korteriomandite mõtteliste osade muutmise ulatus ja uue korteriomandi kohta käivad andmed vastavalt KoSis sätestatule.

Selline täpsustatud regulatsioon peaks garanteerima juurdeehitamisel kaasomanike õiguste arvestamise. Juriidiliste võtete abil on võimalik nendele sätetele tuginedes seada korteriühistu nimele korteriomand ning sellega tagada ühistu majandamine. See tähendab, et (juurdehitatud) korteri omanikuks on korteriühistu, kellel on korteriomandi kui kinnisasja peale võimalik hüpoteegi seadmise teel saada krediiti.

Korteriomand -- seniste korteriomanike mõtteliste osade suuruse muutus.

Korter -- reaalosade omanike mõtteliste osade muutus.