Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti tahab saada avatud riigiks
Põllumajandustootjate survel on Läti parlament reale importtoidukaupadele kehtestanud tollid, et konkurentsivõimetut Läti talumeest konkurentsi eest kaitsta.
5. oktoobril toimuvate üldvalimiste eel püüavad mitmed parteid toetushääli lubadustega põllumeeste elu kergendada. Läti taassünni partei juht Andris Rubins tahab kogu toiduainete impordile kehtestada kõrged tollid, et «säilitada Läti talupojakultuur».
Siseturu kõrval on Läti tootjale probleeme ka idaturuga -- praegusel tasemel fikseeritud lati kurss võimaldab eksportida vaid suurema ostujõuga piirkondadesse.
Võrreldes Läti tööstuse ja põllumajanduse tänaseid tootmismahtusid 1990. aasta tasemega, ilmneb, et paljude nn edukate tööstusharude käive ei küüni isegi 50 protsendini tollasest tasemest. Nii moodustab toiduainetetööstus vaid 40 protsenti 1990. aasta tootmismahust ning põllumajandus on sellest ajast 42 protsendi võrra kahanenud -- loomakasvatus 60 protsenti ja taimekasvatus 30 protsenti.
Läti eksporditööstus on nõrgalt arenenud. 1995--1997 kasvas import keskmiselt 34,5 protsenti aastas, eksport 20,4 protsenti. Seejuures moodustas kolmandiku ekspordist puit.
Jooksevkonto defitsiit, mis 1995. aastal moodustas SKTst 0,4 protsenti, kasvas 1996. a 8,3 protsendile ning 1997. a 10,4 protsendile.
Teatud määral seletab väliskaubanduse probleeme Läti tootjate püüd iga hinna eest pääseda lääne turule ja vähendada sõltuvust idaturust. Peamiseks kaubanduspartneriks ongi tõusnud EL 50 protsendiga. Samas läheb ELi 90,5 protsenti puidu ekspordist, sealt aga imporditakse valdavalt valmistoodangut.
Valitsuse majanduskava järgi kavatseb Läti seoses maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liitumisega alandada sisseveotolle. Samuti peab kava kohaselt siseturu liberaliseerimisele kaasa aitama ka erastamise lõpetamine, eraomandi õiguste kinnistamine ja kontrollitavate hindade vabakslaskmine.
Valitsus ei kavanda uute erimajandustsoonide loomist ega muid ELi normidele vastu käivaid abinõusid.
Esikohal on valuuta stabiilsele vahetuskursile ja tasakaalustatud eelarvele orienteeritud raha- ja eelarvepoliitika jätkamine. Edaspidi võib kõne alla tulla lati sidumine euroga. B&B-ETA-ÄP