• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalatöötlejad tahavad saada osa riigi abirahast

    Kalatöötlejatega kohtunud peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ja majandusministeeriumi esindajad ei andnud eile lubadust, et riik ostab laos seisva kauba ära, ütles ASi Makrill juhataja Peeter Loim. «Pakkusime välja, et riik võiks osta kalatooted reservi tingimusel, et töötlejad need hiljem tagasi ostaks,» sõnas Loim. «Raha on kiiresti vaja ja me võime toodangut riigile kasvõi odavamalt müüa,» lisas ta.
    Makrillil seisab laos 10 miljoni krooni eest kalatooteid, Venemaalt on ettevõttel saamata 3--4 miljonit krooni. Makrillis seisab tootmine teist nädalat ja ettevõte on saatnud 80 töötajat sundpuhkusele.
    Eile oli Makrilli 230 tonni kalatooteid mahutav ladu laeni kaupa täis.
    Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et teisipäevaseks valitsuse istungiks peaks rahandusministeeriumil olema välja töötatud skeemid, kuidas ettevõtjaid toetada, ja selge, kust saadakse ettevõtjate taotletud 300 miljonit krooni.
    «Kindel on see, et maksuamet neid ettevõtteid kägistama ei hakka ja pankrotti ajada ei soovi,» sõnas Vitsur.
    Peeter Loimi sõnul ei ela ettevõtted Venemaa ekspordi lõppemist riikliku toetuseta üle. «Sisuliselt on valitsus otsustanud, et meid aidatakse, küsimus on, kuidas,» lausus ta pärast kohtumist valitsuse esindajatega.
    Paljassaare kalatööstuse peadirektor Jaan Jalakas ütles, et ka Ukrainasse on müük peaaegu peatunud. «Sealsed partnerid ei saa meile ettemaksu teha, sest Ukraina grivnasid vahetatakse valuutaks alles siis, kui kaup on kohal,» rääkis Jalakas.
    Kondiitritoodete vabriku Kalev peadirektor Tõnis Allik ütles, et kuigi ettevõttel on laod valmistoodangut täis, pole riigilt toetust küsitud.
    «Pean ettevõtete riiklikku aitamist õigeks vaid sellisel juhul, kui saadav raha läheb näiteks töötajate palkade maksmiseks,» sõnas Allik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.